Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Michael Norden: eestlaste ja taanlaste mõttelaad on sarnane

    Hydra Texaco Eesti juht Michael Norden peab oma elu parimaks otsuseks tulla 1997. aastal Eestisse.
    Ta pole seda kunagi kahetsenud, kuigi esialgu ehmatas teda ja koos temaga siia elama kolinud naist siinne külmus. Ometi kohanesid nad siinse eluga kiiresti. ?Eestlased ja taanlased on omavahel üsna sarnased ja sulasime siia kiiresti sisse,? ütleb Norden.
    Michael Norden tuli Eestisse ellu viima firma uut strateegiat eesmärgiga rajada siia esimesed automaattanklad. Taanlaste hulgas olid automaattanklad saanud kiiresti populaarseteks ja nende eeskujul avati Eestis esimene automaatjaam 1998. aastal.
    ?Eestlased ja taanlased on aga oma mõttelaadilt sarnased ja seetõttu uskusime, et ka siin võetakse automaattanklad kiiresti omaks. Nii läkski, kuigi kõige raskem oli saada inimesi esimest ostu tegema. Väike hirm oli algul kõigil sees, sest tundus võõrastav, et paned oma raha automaati ja jääd lootma, kas automaat annab sulle ikka selle vastu bensiini. Aga nüüd ei kujuta paljud ette, et tangiksid teistmoodi,? räägib Norden.
    Automaattanklad sobivad eestlaste ja skandinaavlaste elulaadiga, see on kiire ja mugav ? lihtsalt tangi ja sõida. Ka on eestlased nõus pigem kulutama oma aega ja raha tegevustele, mille kaudu nad saavad oma isiksust määratleda ? näiteks riietele või jõusaalile.
    Samas ei soovi eestlased kulutada bensiinijaamas eriti palju aega, sest see ei lisa olulist väärtust nende päeva. Nad tavaliselt ei mäletagi õhtul, et autot tankisid.
    ?Samas näiteks Prantsusmaal automaattanklad ei toimi, sest seal meeldib inimestele end ka tanklates teenindada lasta ja nad on nõus selle eest rohkem maksma. Siin hinnatakse enam madalat hinda ja kiirust,? arvab Michael Norden.
    Bensiinihinna tõusu mõju Norden oma firmale ei karda. Siiski on märgata bensiini ostmise vähenemist eratarbijate puhul, kes tõenäoliselt jätavad mitmed sõidud tegemata või kasutavad mitme inimese peale üht autot. Samas on kasvanud ärisektori bensiinitarbimine, sest pidevalt tekib juurde uusi väikefirmasid, kes oma sõite ei saa ära jätta.
    Norden peaks teadma klientide ostukäitumist hästi, sest ta on töötanud Hydro Texacos alates ülikooli lõpetamisest. Talle on alati meeldinud müüa ja teha seda nii personaalselt, et klient ka tagasi tuleks. Nüüd juhib ta tütarettevõtteid Eestis, Lätis ja Leedus.
    ?Kuigi neid riike peetakse suhteliselt sarnasteks, teeme oma reklaamid siiski igas riigis erinevad, sest teatud eripärad on kõigil rahvustel,? on Norden kindel.
    Ka on Eesti ja Leedu majandus arenenud erineva kiirusega ja eri meetodeid kasutades. Näiteks on Eestis alati arvatud, et kiire erastamine on oluline ja riik ei pea olema kogu maa peremees. Leedus on aga suhteliselt vähe maad eraomandis ja needki omanikud ei taha oma maad ära müüa, pigem rendivad selle välja.
    Oma meeskonda valib Norden eelkõige inimesed, kellel on sobivad iseloomuomadused. ?Oskusi saab ka töö käigus omandada, kuid iseloomu muuta on keeruline. Eelkõige otsin meeskonda inimesi, kellel on julgust abi küsida, kui selleks vajadus tekib. Inimene ei tohi olla abi palumiseks liiga uhke,? leiab Norden.
    Samas peab hea meeskonnaliige olema valmis ka abi pakkuma, kui teised seda vajavad. Uute bensiinijaamade avamine nõuab meeskonnalt pidevalt koos tegutsemist ja üksteise toetamist.
    Lisaks on Nordeni arvates hea, kui meeskonnas on huumoritajuga inimesed, sest huumor aitab halvad olukorrad üle elada. Me kõik teeme aeg-ajalt vigu, nende parandamine on parim koos sobiva naljaga. Vea teinud inimene tunneb end tavaliselt niigi halvasti ja tigeda näo tegemine muudab olukorra veelgi hullemaks. Ka peame kõik aeg-ajalt igavat tööd tegema ja hea nali teeb selle tegemise kiiremaks.
    Norden sai siia kolides peagi aru, et eestlased on sõbralikud, kuid privaatsed. ?Siin on tekkinud kindlad sõpruskonnad juba ülikooli ajast, kellega suheldakse üsna tihedalt. Samas on need üsna suletud ja väljaspool olijatega eriti läbi ei käida. Taanis kohtutakse rohkem ka juhuslike inimestega ja nii tihedat läbikäimist kindlate inimeste vahel tuleb harvem ette.?
    Samas kuuluvad Eestis sõpruskonda väga erinevate valdkondade inimesed ? ärimehed, poliitikud ja kunstnikud ? ja seetõttu leitakse omavahel erinevaid jututeemasid, mis tüütuks ei muutu. ?Taanis kiputakse tihedamalt suhtlema ainult sama valdkonna inimestega ja seetõttu läheb jutt ikka töö peale,? toob Norden näite.
    Nordenil on ka hobi, mis tal silmad särama lööb ? need on vanad mootorrattad ja autod, mille renoveerimine pakub talle suurt rahuldust. ?Tunnen, et saan siis midagi oma kätega ära teha. Vajan sellist praktilist tegevust väga igapäevase juhtimistöö kõrval. Suurepärane tunne on sõita 40 aasta vanuse, kuid enda renoveeritud mootorrattaga Taani teedel.?
    Ka saab ta oma hobi juures rakendada enda inseneriharidust, mille ta ülikoolis omandas, kuigi sel erialal hiljem päevagi töötanud pole.
    Mul on olnud meeldiv võimalus tunda Michael Nordenit kuus aastat. Kuivõrd tegemist on taanlasega, tahaksin esmalt välja tuua tema suurepärase orienteerumisvõime Eesti, Läti ja Leedu turgudel.
    Ta on hästi kursis Balti riikide majanduse eripäradega. Ei saa kuidagi märkimata jätta, et Eesti on talle kindlasti kõige hingelähedasem, mida näitab ka asjaolu, et päris mitu aastat on tema alaliseks elukohaks olnud Tallinn.
    Norden on juht, kes hoiab ettevõtte siseasjad kõigile meie töötajatele avatuna ning läbipaistvana.
    Usaldus töötajate vastu, sihikindlus, järjepidevus, konkreetsus, mõnikord järsud ning ootamatud otsused, huumorimeel, suurepärased teadmised majandusest, marketingist, juhtimisest ja psühholoogiast on märksõnad, millega oskaksin teda kõige paremini iseloomustada.
    Ettevõttes on Norden väga lugupeetud inimene. Läbirääkimistel on ta alati väga põhjalik ning kohtumised partneritega kestavad tihtipeale tunde.
    Siiski pole ta reserveeritud inimene, vaid temaga on võimalik teha pubis vabalt ka teinekord mõni õlu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Analüüs: sügis tööstuses võib kujuneda suheliselt ebameeldivaks
Sügis oma väljakutsetega ettevõtetele on ees – suured saavad hakkama, väikestel nii lihtsalt ei lähe, kirjutab KPMG auditi osakonna projektijuht Ilja Fenenko Äripäeva Infopanga masina- ja metallitööstuse konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Sügis oma väljakutsetega ettevõtetele on ees – suured saavad hakkama, väikestel nii lihtsalt ei lähe, kirjutab KPMG auditi osakonna projektijuht Ilja Fenenko Äripäeva Infopanga masina- ja metallitööstuse konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Jaapani Softbank kukkus rekordilise kahjumiga käpuli
Jaapani tehnoloogiainvestor SoftBank Group Corp. teatas esmaspäeval rekordilisest enam kui 23 miljardi dollari suurusest kvartalikahjumist, kuna tema Vision Fundi investeeringud kannatasid tehnoloogiaaktsiate hindade languse tõttu.
Jaapani tehnoloogiainvestor SoftBank Group Corp. teatas esmaspäeval rekordilisest enam kui 23 miljardi dollari suurusest kvartalikahjumist, kuna tema Vision Fundi investeeringud kannatasid tehnoloogiaaktsiate hindade languse tõttu.
Reaalajas börsiinfo
Raadiohitid: ostuidee karuturul ja tippjuhtimise vähem nähtav pool
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Raadiohommikus: uus konkurentsivalvur, külmad sügistuuled ja kuum debatt
Hommikuprogrammi tuleb külla LHV panga krediidijuht Rain Gontmacher. Hommikul, mil LHV raporteerib juunikuu müügitulemustest, räägime, kuidas on keskpankade karmistuv intressipoliitika ning lähenev sügis koos kardetavate energiahindadega mõjutanud Eesti ettevõtete laenu- ja investeeringusoove.
Hommikuprogrammi tuleb külla LHV panga krediidijuht Rain Gontmacher. Hommikul, mil LHV raporteerib juunikuu müügitulemustest, räägime, kuidas on keskpankade karmistuv intressipoliitika ning lähenev sügis koos kardetavate energiahindadega mõjutanud Eesti ettevõtete laenu- ja investeeringusoove.
Raadiohommikus: Tallinna Kaubamaja, Baltic Horizon Fund, muusika idufirma ja mööblisse investeerimine
Millised on kaubandusäri väljavaated sügisel – energiakriis ja tarbijate kindlustunde vähenemine teevad kaupmeestele muret. Kuidas on kõrge inflatsioon mõjutanud kaupmeeste käivet sel suvel? Arendame teemat koos Kaubamaja ASi juhi Erkki Laugusega.
Millised on kaubandusäri väljavaated sügisel – energiakriis ja tarbijate kindlustunde vähenemine teevad kaupmeestele muret. Kuidas on kõrge inflatsioon mõjutanud kaupmeeste käivet sel suvel? Arendame teemat koos Kaubamaja ASi juhi Erkki Laugusega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.