Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eetiline äri ? on see võimalik?

    Peaaegu iga päev võib kuulda arvamusi, et ühtmoodi sahkerdamine käib igal pool, olgu tegemist riigi-, era- või kolmanda sektoriga. Korruptsioon, ebaausad võtted poliitikas ja äris ning omakasupüüdlikkus näivad olevat märksõnad, millega iseloomustada tänast Eesti ühiskonda. Ning kas selles ongi üldse midagi uut ja tähelepanuväärset? Nõuka-ajal ja taasiseseisvumise algusajal juhtus ju ka nii, et nihverdati ühiskatlast isiklikuks tarbeks ja varastati lausa avalikult, ainult et sellest ei räägitud avalikult ega mõistetud taolist käitumist hukka.
    Tekib küsimus, et miks taoline käitumine meie ühiskonnas on jätkuvalt aktsepteeritav? Endise riigiametnikust korrumpeerunud IT-juhi tehingud mitmete tuntud firmade töötajate kaasosalusel ei pälvinud erilist hukkamõistu. Pigem leidus arusaamist ja õlalepatsutavat suhtumist ? juhtub ka paremates firmades. Tuntud ärimees Allan Martinson leidis koguni, et eksimus pole suurem kui kiiruseületamine (PM, 30.09.2005).
    Savisaare majaostuskandaalist sai järjekordne vahepala valimiseelses ärategemiste jadas, samuti K-kohukestest, mis komeedina vahetult enne valimisi turule sööstis. Ilmselt ununevad need lood õige pea. Võib-olla tehakse mõne huvigrupi survel tootjale väike trahv ja diskuteeritakse mõnda aega, kas valimistulemused peaks kehtetuks tunnistama või mitte, kuid peagi vajuvad need lood unustuste hõlma. Samuti nagu endise pangajuhi tehingud, mis esmapilgul rohkelt kahtlust äratasid, kuid mis pärast eksperthinnangut igati seaduslikuks tunnistati.
    Imestamapanev on taoline suhteliselt leebe suhtumine, seda enam, et tegemist ei ole mingite väikeste nurgataguste äritsejatega, vaid igati lugupeetud institutsioonide ja ettevõtete ning nende juhtfiguuridega. Positiivse trendina võib välja tuua selle, et meedias olid nimetatud teemad teatud ajaperioodil keskne diskussiooniobjekt ning uurivad ajakirjanikud nägid tublisti vaeva, et nende lugude erinevaid varjukülgi lugejatele nähtavaks teha.
    Kuigi kui lugeda näiteks 8. oktoobri Postimehest pealkirja: ?Pistist võtsid tublid politseinikud?, võib küll jääda mulje, et vahele jäänutele tuntakse pigem kaasa kui et mõistetakse hukka. Olgu siis nimetatud pealkiri kirjutatud kaastundest, irooniast või millestki muust ajendatuna.
    Kõige selle kontekstis mõjus kaitseminister Jaak Jõerüüdi poliitiline tagasiastumise avaldus, milles oli tunda tõsist muret Eestis valitseva eetilise kriisi pärast, pigem üllatusena kui et tõsise märguandena ühiskonnas valitsevast kriisist.
    Kogu see sündmuste jada teeb meele mõruks enamikul neist ettevõtjatest, kes tegutsevad ausate printsiipide alusel. Põhimõtteliselt on seatud kahtluse alla, kas eetilist äritegevust üleüldse Eestis eksisteerib. Inimesed ei suuda uskuda, et midagi tehakse ilma omakasule mõtlemata.
    Elades sellises keskkonnas, mõjub värskendavalt kohtumine maailmas laialt tuntud ärinaise Anita Roddicki, kosmeetikatoodete äriga tegeleva Body Shopi kaupluste keti omanikuga, kes hiljuti Eestit külastas. Roddick on naine, kes oma suure tahtejõu, intrigeerivate mõtete ja tegude abil on maailmas käivitanud suuri ja edasiviivaid protsesse. Maailmaparandaja loomuse juures on ta suutnud edukalt läbi lüüa ettevõtjana. Võib koguni öelda, et tema eluülesanne on olnud edendada eetilist äritegevust selle kõige paremas tähenduses. Olgu siinkohal näiteks toodud tema poolt algatatud diskussioon loomkatsetest kosmeetikatööstuses ja oma looduslähedaste toodete arendus, mis kokkuvõttes viis taoliste katsete lõpetamiseni. Mida võiks Eesti õppida selle ärinaise tööpõhimõtetest ja arusaamadest?
    Minu hinnangul on Eesti jõudnud teelahkmele, kus tuleb teha kaalukaid otsuseid. Üks võimalus on valida ebaaus ja korrumpeerunud äritegevuse rada. Ehk siis jätkata vanaviisi, võib-olla ehk lihtsalt pisut rafineeritumal ja varjatumal moel pettustele rajatud äris ja poliitikas. Teine võimalus, nimetagem seda väljakutseks, on jõuda uuele tasandile ettevõtluses. Eetiline äritegevus selles mõistete ruumis ei tähenda mitte ainult korruptsioonivaba tegevust, vaid oluliselt laiemat nähtust.
    See on aus ja toetav partnerlus kasumit teeniva äriettevõtte ja ühiskonnaelu probleeme lahendava, sageli sotsiaalse dimensiooniga asutuse vahel. Koostöö, mis aitab korda saata suuri asju. Nüüd jääb veel vaid otsustada, kas väike Eesti tahab korda saata suuri asju või jätkata vana head sissetallatud teerada.
    Autor: Katri Tammekand
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
McDonald'si kasumit toetasid menüü kõrgemad hinnad
McDonald's avaldas ootuseid ületavad neljanda kvartali tulemused, müüki suurendasid kõrgemad menüühinnad, külastajate arv ja turundustegevus.
McDonald's avaldas ootuseid ületavad neljanda kvartali tulemused, müüki suurendasid kõrgemad menüühinnad, külastajate arv ja turundustegevus.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kaitsepiirangud ei lase Ida-Virumaal omavalitsuste hooneid renoveerida
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.

Olulisemad uudised

Nulliring: palk tõuseb, aga poodi see raha ei jõua
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.