Toomas Asser: ülikoolid saavad Eesti majanduskasvu toetada – milleks seda takistada?
Eesti ülikoolidel on suur potentsiaal aidata senisest rohkem kaasa majanduse arengule, ent mitu tegurit takistavad seda, kirjutab Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser.
“Praegu kehtestab korruptsioonivastane seadus niivõrd ulatuslikud toimingupiirangud, et see sunnib teadlasi loobuma oma leiutise edasiarendamisest tooteks või teenuseks,” kirjutab Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser.
Foto: Liis Treimann
Eesti majanduse edu ja pikaajaline konkurentsivõime sõltuvad sellest, kui oskuslikult väärtustame ja kasutame inimeste potentsiaali, investeerime innovatsiooni ja tehnoloogiasse, arendame ettevõtlust ning tugevdame rahvusvahelist koostööd. Kõige selle aluseks on ühiskonna suutlikkus luua uusi teadmisi ning neid ka sihipäraselt ja targalt rakendada. Ülikoolide roll selles protsessis on märkimisväärne, kuid nende võimekuse realiseerimine eeldab riigilt strateegilist arusaama ülikoolide tähtsusest majandusarengu toetamisel.
Rahvusvaheliselt tunnustatud teaduspõhine organisatsioon SBTi kiitis heaks kiirmoebrändide Shein ja H&M kliimaeesmärgid. Jätkusuutlikuks nende tegevust teadlase sõnul siiski pidada ei saa.
"Me ei põle tohutus kapitalipuuduses," ütles praegu ligikaudu 5 miljonit eurot eurot kaasava teadusfirma Gscan kaasasutaja ja strateegiajuht Andi Hektor.
Ma suhtun äärmiselt skeptiliselt uute ministrite määramise puhul tehtavatesse avaldustesse, et too ja too on ennast varasemalt tõestanud hea juhina ning sellega oma ameti jaoks igati pädev – hea ettevõtte või avaliku sektori juht ei pruugi poliitikasse sobida ning teadmised vananevad juhtimises kiiresti, kirjutab Tartu Ülikooli strateegilise juhtimise magistrant Jaanus Värk.
Ettevõtte autopark on märksa enam kui lihtsalt kulurida raamatupidamises. See mõjutab lisaks kuludele töötajate mugavust ja üha enam ka ettevõtte mainet. CO2 jalajälg on muutumas üheks oluliseks mõõdikuks, mille järgi hinnatakse, kui vastutustundlikult ja targalt ettevõte oma ressursse juhib.