Ruth Laatre: arvude keskelt inimeste juhiks

Pean ausalt ütlema, et mul ei jäägi koduteele ühtegi Rimi ette, et ma jõuaks seal iga päev käia. Tavaostud teen kuidas juhtub. Rimisid külastan tööga seoses niikuinii, et nende probleemidest aru saada. Kampaaniate puhul üritan Rimisid samuti läbi sõita, et väljapanek üle vaadata.

Eile käisin sisseoste tegemas näiteks Selveris. Ja vaatasin huviga ? mitte ainult oma ostudest lähtuvalt, vaid ka natuke teise pilguga ringi. Oma konkurente peab ka teadma.

Ega ma veel ei tunne neid. Ma ei ole ju kaubanduse taustaga inimene. Küll olen nendega natuke kokku puutunud hiljuti seoses pandipakendite ja käitlustasuga. Kaupmeeste liidu kaudu on meil uuesti käimas läbirääkimised Eesti Pandipakendiga. Töörühmas on eri kettide esindajad koos, sealt need kokkupuutepunktid tulevad. Usun, et jõuan need kontaktid konkurentidega luua.

Sisuliselt või märgi järgi? Mõlemad üritavad olla odavaimad turul. Ma arvan, et Lidlil on lihtsalt natuke rohkem kogemust ja rahvusvahelisust taga. Säästumarket on täna oluliselt väiksem ja lühema ajalooga tegija. Täna me pole veel Lidliga rinnutsi kokku läinud ning ega veel tea, mis see võitlus meile kaasa toob. Mõlema kaubamärgivaidluse osas jään vastuse võlgu, pole seda uurinud.

See on mingil määral kindlasti kannapööre. Kui ma riskikapitalifonde haldavast Baltcapist ära tulin, vaatasin natuke turul ringi. Esialgu tundus, et kisub finantsi poolele. Siis sattusin investeerimispanka LHV tuuleenergia projekti vedajaks, mis iseendest oli ka väga huvitav. Mul oli päris kahju, et see ei käivitunud ? peamiseks põhjuseks oli riiklik poliitika. Kui alustasin, oli seadus üks, kuid seda muudeti vahepeal. Tuuleenergia tulevik jäi lahtiseks ja pole siiani paigas. Tootluste poole pealt polnud see enam investoritele atraktiivne ja me ei näinud võimalust, et minna seda täna pakkuma.

Eelnevat vaadates ? seda nii Baltcapi projektide kui ka tuulenergia puhul ? tuli aru saada mitte ainult ettevõtmiste finantspoolest, vaid kogu protsessist. Võib-olla see natuke ajendas mõtlema, et äkki see finantspool on mingil määral ammendunud.

Fontese sihtotsing oli see, ma ise ei kandideerinud. Küll oli mu CV üleval nende andmebaasis.

Olen rohkem kaupmehe tüüp. Ega mulle pole kunagi meeldinud lihtsalt arvuti taga istuda ja analüüsi teha. See on olnud küll osa elust, kuid kindlasti mitte kõige huvipakkuvam osa. Pigem olen alati nautinud seda, et kui analüüs valmis, et siis natuke selle üle diskuteerida või rakenduste üle arutelda või läbi rääkida. See on olnud huvitavam.

Täna on üks peamisi eesmärke konsolideerida meeskond. See on ka Läti-poole kindel sõnum ja rõhuasetus. Tõepoolest, siin on palju inimesi vahetunud ja selline meeskonna tunnetus ja ühe eesmärgi nimel töötamine on täna veidi käest ära läinud.

Kaubandusturul tahaks oma tugevat positsiooni jätkuvalt hoida. Laienemist, mis täna on jäänud Kesko ja Rimi ühinemise tõttu natuke nõrgaks, tuleb ka kiirendada niipalju kui seda Eestis üldse teha annab. Mis puudutab Säästumarketite poolt, seal on see väljakutse tõenäoliselt veel suurem.

1. oktoobrist on õige see viimane variant, enne seda võib-olla oleks olnud õige esimene versioon. Tulles augustis tööle Rimi tugiüksuste juhiks oli see keskkond veidi teine. Seda vastutust antakse järjest juurde, ma selle üle küll täna ei kurda ja tegelikult ei saanud ma selle üle ka varem kurta.

Kui väita, et asjad on tsentraliseeritud ja kaasa rääkida ei saa, siis tegelikult on küsimus inimeses. Kui sa ise ei taha kaasa rääkida ja pole võimeline midagi ütlema, siis sa oledki käsutäitja. Ütlesin ka Soaresele tööintervjuul seda, et kui mul midagi on öelda, siis ütlen selle välja. Kui on põhjendatud argumendid, siis võetakse seda ka arvesse. See on veidi ülepaisutatud hoiak, et kõik käsud tulev Riiast.

Ma pole kunagi sättinud ritta ambitsioone, et nüüd olen ma analüütik ja siis ma saan finantsjuhiks ja siis ma saan tegevjuhiks. See karjäär on senini loogiliselt tulnud ja ka siia Rimisse tulin ma ju alguses tööle teisele kohale.

Olulisem on töö sisu ? see, et ma õpin midagi uut enda jaoks, et ma enam ei käiks sama rada. Finantsmaailmas võib-olla lõpuks vaatan mingit bilanssi, kasumiaruannet, mingit analüüsi ? ma tean juba seda kõike, mida uut ma seal enam näen. Pigem motiveerib see, mis annab midagi uut.

Mu senised töökohad on enamasti olnud projektide juhtimised, Rimi puhul on paljuski tegemist inimeste juhtimisega. See on minu jaoks uus ja sellises mahus täiesti esmakordne kogemus. Handelsbankeni ajal oli mul tegemist 15 inimese juhtimisega.

Hankijad on minust kaugel, nendega ma otseselt ei suhtle. Hinnaläbirääkimised, lepinguläbirääkimised, tarneahelate läbirääkimised ? sellega tegelevad vastavad osakonnad.

Mis ülemusi puudutab, siis seni pole probleeme olnud. Kui on mõni probleem, eks siis ütleme vastastikku välja, vaidleme natuke ja see saab lahendatud. Seljataga rääkimist siin firmas pole.

Võib-olla on kõige raskem aru saada suurorganisatsiooni käitumisest. Kuidas info liigub, mismoodi seda infot võidakse vääralt kasutada, valesti aru saada, kus info jääb kinni.

Ma ei tea, miks nad nutavad. Meil on selged ja loogilised lepingud. Arvatavasti on see Eesti omapära, Lätis ja Leedus pole olnud meil lepingute allkirjastamisega selliseid probleeme nagu Eestis. Arvan, et täna lihtsalt Eesti tarnijad polnud selleks valmis, et rahvusvahelise suurketi tingimused ongi lihtsalt sellised.

Võib-olla on siin senini tegutsenud lihtsalt selline ?klubi?, et saame kõik omavahel hästi läbi. Ilmselt on Rimi üritanud seda klubi-mentaliteeti kaupmeeste ja tarnijate vahel murda. Lätis-Leedus on tarnijate ja kaupmeeste vaheline koostöö oluliselt ka struktureeritum. Meil on üsna tavaline, et ei tarnita õigeid koguseid, tarnitakse valesti jne ? see distsipliin on näiteks Läti turul oluliselt rohkem paigas.

Meil on kõigil ühesugune sortiment. Tarbija poolt vaadates pole mingit vahet, kuhu poodi lähed, igal pool on täpselt samasugused asjad, võib-olla hind ainult natuke erineb. Oleme ise üritanud sortimenti väljapoolt juurde tuua, sest väga huvitavaid asju toodetakse ka Lätis ja Leedus.

Ma pole kedagi imetlenud ja tahtnud tema moodi olla. Päris sarnaselt kellegagi poleks ka teinud. Kahtlesin, kui Hansapangast tulnud meeskond üritas LHVga uuesti alustada. Olin skeptiline, mõtlesin, et pangandusturg on täis ja nüüd uuesti hakata ? ses suhtes nende ees müts maha. Hansapangas on üleüldse palju tugevaid ja briljantseid juhte ? Indrek Neivelt, Erkki Raasuke, Helo Meigas, kes on tõesti tublid.

Arvan, et see aeg oli selline. Hanschmidt tõenäoliselt pole ainuke, kes omab sellist tagamaad. See on nüüd lihtsalt esiplaanile kerkinud. Kui mõtlen ka kümne aasta peale tagasi ? sisuliselt nii kaua olen finantssektoris töötanud ? siis see, kuidas juhiti toona asju, millised olid võimalused ning missugune oli ärieetika, on tänasega võrreldes nagu öö ja päev. See on täitsa selge, et kümne või viie aasta tagusest perioodist on mõnelgi tippjuhil mingid luukered kapis. Tol hetkel nad ei tundunud olevat midagi erakorralist, sest suur osa turust käitus täpselt samamoodi. Lihtsalt tänaseks on mõne jaoks luukered kapist välja tulnud ja tänasesse konteksti ümberpanduna on need asjad valed.

Pigem on see midagi iluaianduse poolelt. Mulle meeldib ka aiandusajakirju lugeda, aga ennekõike on ikka tegemist oma aiaga, kus on rohkem ilupõõsaid. Päris kasvuhoonet mul pole ja kartulit ei ma kasvata. Aiandus on see tegevus, millega ma tegelen siis, kui aega jääb üle.

Ruth on igati meeldiv ja tore töökaaslane ? abivalmis, töökas, suure pingetaluvuse ja hea huumorisoonega. Väga põhjalik, projektide detailid peavad olema selged ja omavahel korralikult kokku jooksma.

Kui ta mingi eesmärgi endale võttis, siis selle ta ka läbi surus. Ta suutis edukalt ka vanemaid kogemustega ärimehi enda pilli järgi tantsima panna. Näiteks ühe tööstusliku iseloomuga projekti puhul aitas Ruth ettevõtjatel esialgse, veel käivitamata idee viimistleda praktiliseks projektiks ning seisis ise ka tugevalt selle käivitamise juures. Lõpuks lahendas ka ettevõtjate omavahelisi probleeme. Tema tegevus leidis lõpuks kõigi heakskiidu, kuigi alguses oli kisa palju.