Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuulutame sõja naastude vastu
Teederemondi kõrgperiood on asendumas maanteede lõhkumise tippajaga, sest lähinädalatel pannakse 75 protsendile Eestis liiklevatest autodest alla naastrehvid. Teedeehituse raha efektiivsemaks kasutamiseks on soovitatud Eestis naastrehvid üldse ära keelata.
Minu arvates pole keelamine parim lahendus. Olen seisukohal, et Eestis tuleb püüda naastrehvide osatähtsust vähendada. Tundub majanduslikult rumal, et me pool aastat ehitame ja remondime teid ning siis teise pea sama pika perioodi autojuhtidena üksmeelselt lõhume neid teid. Seetõttu ma ise eelistan sõita lamellrehvidega.
Loomulikult on naastrehvide kasutamise kasuks tugevaid argumente. Olulisem on kindlasti ohutus. Ollakse veendunud, et naastrehvidega autot on talvel kergem teel hoida. See veendumus peab paika osaliselt.
Maanteeameti tellitud ning TTÜ teedeinstituudi tehtud uuringust selgus, et naastrehvidega on ohutum sõita lume ja jääga kaetud teedel. Asfaldil sõites on aga naastrehvid kõige kehvem valik. Kui autojuht sõidab talvel teedel, mis on hästi hooldatud, siis ei anna naastrehvid talle mingisugust eelist lamellrehvide ees.
Samas on selge, et kõik teed ei saa kunagi talvel jää- või lumevabaks. Uuringust selgus, et kui keelustada naastrehvid, siis võime liiklusõnnetustes hukkunud inimeste arvu suurendada kahe inimese võrra, samuti suurenevad liiklusõnnetuste kahjud.
Kuna Eestis on palju piirkondi, kus talvine teehooldus ei ole operatiivne ning seetõttu naastrehvide kasutamine igati põhjendatud, siis pole õige lüüa kõiki ühe puuga ja need rehvid ära keelata. Autojuhtidele tuleb jätta võimalus ise valida, millist rehvi ta kasutab. Samas on aga riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanne teha selgitustööd ning motiveerida autojuhte eelistama lamellrehve.
Just riik ja omavalitsused peaksid olema huvitatud naastrehvide osatähtsuse vähendamisest, sest naastudega sõitmine suurendab aastas teederemondiks vajalikku raha 180 miljoni krooni võrra. Võrdluseks, kui pole just tulemas valimisi, siis kulutatakse Tallinnas teeremondiks 140 miljonit krooni aastas. Naastrehvidest loobumine võimaldaks kaks korda kiiremini Tallinna sõiduteed korda teha.
Oli üllatav, et kohalikel valimistel lubasid erakonnad pealinnas rohkem teid remontida, samas ei julgenud keegi kõnelda naastrehvide kasutamise piiramisest.
Nimetatud ettepanekute peale väidetakse, et naastrehvid ei ole ainus teede lagunemise põhjus. Muidugi ei ole. Teede kiires lagunemises saab süüdistada teeremondi ebapiisavat rahastamist, halba ehituskvaliteeti, ülekoormatud veokeid jm. Kui me aga igale lahendusele ütleme vastu, et sellest üksi ei aita, siis ei suuda me ühtegi probleemi lahendada ja jäämegi kurtma teedeehituse ebapiisava rahastamise ning teede kiire lagunemise üle.