Kuulutame sõja naastude vastu

Maanteeameti tellitud ning TTÜ teedeinstituudi tehtud uuringust selgus, et naastrehvidega on ohutum sõita lume ja jääga kaetud teedel. Asfaldil sõites on aga naastrehvid kõige kehvem valik. Kui autojuht sõidab talvel teedel, mis on hästi hooldatud, siis ei anna naastrehvid talle mingisugust eelist lamellrehvide ees.

Samas on selge, et kõik teed ei saa kunagi talvel jää- või lumevabaks. Uuringust selgus, et kui keelustada naastrehvid, siis võime liiklusõnnetustes hukkunud inimeste arvu suurendada kahe inimese võrra, samuti suurenevad liiklusõnnetuste kahjud.

Kuna Eestis on palju piirkondi, kus talvine teehooldus ei ole operatiivne ning seetõttu naastrehvide kasutamine igati põhjendatud, siis pole õige lüüa kõiki ühe puuga ja need rehvid ära keelata. Autojuhtidele tuleb jätta võimalus ise valida, millist rehvi ta kasutab. Samas on aga riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanne teha selgitustööd ning motiveerida autojuhte eelistama lamellrehve.

Just riik ja omavalitsused peaksid olema huvitatud naastrehvide osatähtsuse vähendamisest, sest naastudega sõitmine suurendab aastas teederemondiks vajalikku raha 180 miljoni krooni võrra. Võrdluseks, kui pole just tulemas valimisi, siis kulutatakse Tallinnas teeremondiks 140 miljonit krooni aastas. Naastrehvidest loobumine võimaldaks kaks korda kiiremini Tallinna sõiduteed korda teha.

Oli üllatav, et kohalikel valimistel lubasid erakonnad pealinnas rohkem teid remontida, samas ei julgenud keegi kõnelda naastrehvide kasutamise piiramisest.

Nimetatud ettepanekute peale väidetakse, et naastrehvid ei ole ainus teede lagunemise põhjus. Muidugi ei ole. Teede kiires lagunemises saab süüdistada teeremondi ebapiisavat rahastamist, halba ehituskvaliteeti, ülekoormatud veokeid jm. Kui me aga igale lahendusele ütleme vastu, et sellest üksi ei aita, siis ei suuda me ühtegi probleemi lahendada ja jäämegi kurtma teede­ehituse ebapiisava rahastamise ning teede kiire lagunemise üle.