Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Inimesel on tung võrrelda oma edukust teistega

    Kumb on rikkam, kas mina või sina? Senikaua, kuni me mõlemad mõnusalt ära elame, ei peaks see meid suurt huvitama. Kuid mõnikord hakkavad sellised võrdlused meid närima. Globaliseerumise ajastul, kus majanduskasv on piirkonniti väga erinev ning kus me näeme meedia vahendusel, mismoodi teised elavad, saab edukuse võrdlemine järjest olulisemaks.
    Kadunud sotsiaalpsühholoog Leon Festinger uskus, et oma edukuse võrdlemine teiste omaga on inimese fundamentaalne tung, mida ei saa alla suruda. See on olemas igas ühiskonnas ja ühiskonnagrupis.
    Festinger märkis, et iga edukuse mõõdupuu juures, olgu selleks rikkus, võimed või isiklik sarm, võrdlevad inimesed ennast kõige rohkem nendega, kelle saavutused on sarnased. Nende pärast, kes on meist palju rohkem või vähem edukad, me eriti ei muretse, sest peame neid endast liiga erinevaks.
    Harvardi ülikooli professori Benjamin Friedmani uus tähtteos ?Majanduskasvu moraalsed tagajärjed? annab ülevaate sellest, millist mõju avaldavad sellisel kõrvutamisel tekkinud tunded sotsiaalsele tasakaalule ja majandusele.
    Friedmani sõnul on rikkuse võrdlemine ohtlikum ühiskonnas, kus rikkad kuuluvad kindlasse rassi või rahvusgruppi. Sellisel juhul muutub kõrvutamine poliitiliseks, see õhutab sotsiaalset konflikti ja vähendab majandusedu. Näiteks Lõuna-Korea viimaste aastakümnete silmapaistev majanduskasv põhineb Friedmani kinnitusel suuresti riigi etnilisel homogeensusel, mis ei luba teiste edu põlata.
    Samas oli Sri Lanka elatustase 40 aastat tagasi võrreldav Korea omaga, kuid majandusareng pidurdus, kui tamili vähemusele hakkas tunduma, et singalite enamus piirab nende võimalusi. Tekkisid teravad konfliktid rahvusgruppide vahel ja praegu on sissetulek inimese kohta Sri Lankal vaid viiendik Korea näitajast. Majandusteadlane Albert Hirschman võrdles kunagi piiritletud gruppidest koosnevat ühiskonda mitmerealise kiirteega, kus ei saa sõidurida vahetada. Kui liiklus tundideks seiskub ja keegi ei pääse edasi, lepivad inimesed olukorraga. Kui liiklus hakkab siis ühes reas edasi liikuma, tunnevad alguses kõik vaimustust.
    Kuid kui teine sõidurida muudkui aga liigub ja meie mitte, siis asendub vaimustus lõpuks ärrituse ja vihaga.
    Sama kehtib ka kiirelt kasvama hakanud majanduste kohta. Inimesed peavad tundma, et see ühiskonnagrupp, kuhu nemad kuuluvad, ka sellest võidab. Friedmani raamatus on tähtsal kohal äratundmine, et inimesed annavad oma edule hinnanguid kahte sorti võrdlustest lähtuvalt. Nad võrdlevad oma olukorda nii enda või oma pere minevikukogemusega kui ka teiste hetkeolukorraga.
    Kui majanduslangus puudutab teatud gruppe teistest erinevalt ? eriti kui kellelgi läheb üldise arusaamise kohaselt teistest paremini ? siis saab teine võrdlusmoment oluliseks. Mõelgem näiteks 1930. aastatel suure depressiooni ajal tekkinud metsiku juudivastasuse peale.
    Muidugi on see äärmuslik näide ja Friedman ei näita, et majanduskasvu pidurdumine viiks iseenesest rahutusteni. Mitmed madala või isegi negatiivse majanduskasvu perioodid on ajaloos mööda läinud, ilma et need oleksid kaasa toonud mingeid erilisi sotsiaalseid probleeme.
    Friedmanil on õigus selles, et sotsiaalsed võrdlused teevad inimesed rahutuks, isegi kui need ei vii konfliktini. Kuid sama nähtus kehtib ka majanduskasvu tingimustes. Vastupidi, just täitumata jäänud suured ootused võivad teha need mõjud eriti teravaks.
    Näiteks tunnevad paljud hiinlased suurt psühholoogilist survet, et elada vastavalt ootustele, mida jõukuse nägemine enda keskel ja jutt Hiina majandusimest on tekitanud.
    Kui Festingeril ja Friedmanil on õigus, siis ei saa siin suurt midagi ette võtta, sest selline võrdlemine on juba kord inimloomusele omane. Kuid hoolimata sellest, kas inimesed võrdlevad ennast teistega kasvavas või langevas majanduses, kujutab sellega kaasnev rahutusetunne endast ühiskonnas võimalikku ebastabiilsust. Ning küsimuseks jääb, mida teha, et seda riski miinimumini viia.
    Loomulikult aitab sotsiaalset ja poliitilist stabiilsust kindlustada mõõdukas majanduskasv ? mitte nii kiire, et see viiks kokkukukkumiseni, ega ka mitte nii aeglane, et inimesed ei tajuks liikumist parema elu poole. See on omakorda kasvu aluseks. Kuid ehk veelgi olulisem on inimeste veendumus, et nad elavad ühiskonnas, mis lubab neil sõidurida vahetada.
    © Project Syndicate, 2005. www.project-syndicate.org
  • Hetkel kuum
Otto Pukk: millises kodus saab olla armastus, kui pole võimalik külmkappi toiduga täita
Miks hetkel, kui meie majandus on põhja katsumas, tegeleb valitsus järjest n-ö mittemaksvate valimislubaduste või muude kõrvaltegevustega, küsib praegu Eesti poliitikas toimuva kohta Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu esimees ja Incapi elektroonikatootmise rahvusvahelise grupi president Otto Pukk.
Miks hetkel, kui meie majandus on põhja katsumas, tegeleb valitsus järjest n-ö mittemaksvate valimislubaduste või muude kõrvaltegevustega, küsib praegu Eesti poliitikas toimuva kohta Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu esimees ja Incapi elektroonikatootmise rahvusvahelise grupi president Otto Pukk.
Ettevõtja: öeldakse, et alandage hindu. Mille arvel?!
Miks on hinnad kõrged? Sest intressid, inflatsioon ja tarbekaupade omahinnad ei lange, palgasurve ning sõjast tingitud majanduslangus ei ole kadunud, kirjutab ettevõtja, OÜ Keil M.A. juhatuse liige Andres Mängel vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Miks on hinnad kõrged? Sest intressid, inflatsioon ja tarbekaupade omahinnad ei lange, palgasurve ning sõjast tingitud majanduslangus ei ole kadunud, kirjutab ettevõtja, OÜ Keil M.A. juhatuse liige Andres Mängel vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA mai tööturu raport kergitas võimalust uueks intressimäära tõstmiseks
USA tööturg on mais püsinud oodatust paremas seisus ning kuuga kasvas töökohtade arv oodatust enam, millele aktsiaturud reageerisid ka tõusuga.
USA tööturg on mais püsinud oodatust paremas seisus ning kuuga kasvas töökohtade arv oodatust enam, millele aktsiaturud reageerisid ka tõusuga.
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: Ida-Viru õlu kolib plekkpurki ja sihib välismaad
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Uuring: onupojapoliitikat küll märgatakse, ent vilet puhuda ei söandata
Värske Eesti ja Põhjamaade ärieetika uuringu tulemused näitavad, et ebaeetilist käitumist on meilgi hakatud rohkem märkama ja sellesse ka sekkuma, ent vihjet anda ikkagi kardetakse, kirjutavad Merle Ojasoo ja Anne Reino ühingust Korruptsioonivaba Eesti.
Värske Eesti ja Põhjamaade ärieetika uuringu tulemused näitavad, et ebaeetilist käitumist on meilgi hakatud rohkem märkama ja sellesse ka sekkuma, ent vihjet anda ikkagi kardetakse, kirjutavad Merle Ojasoo ja Anne Reino ühingust Korruptsioonivaba Eesti.
Uued vastutustundlikud ettevõtted teada. Kes sai kulla, hõbeda või pronksi?
Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum tunnustas tänavu 49 Eestis tegutsevat ettevõtet, avalikku organisatsiooni ja mittetulundusühingut, kes hoolivad ümbritsevast ning soovivad panustada ühiskonda rohkemgi, kui seadus nõuab.
Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum tunnustas tänavu 49 Eestis tegutsevat ettevõtet, avalikku organisatsiooni ja mittetulundusühingut, kes hoolivad ümbritsevast ning soovivad panustada ühiskonda rohkemgi, kui seadus nõuab.
Leedu moodne hiigelfirma maksis ka hiigeldividendi – kõvasti üle miljardi
Vilniuse biotehnoloogiaettevõte Thermo Fisher Scientific Baltics maksis aktsionäridele dividendiks 1,61 miljardit eurot. Pärast seda jäi ettevõtte jaotamata kasumiks veel 615 miljonit eurot, kirjutab Leedu ärileht Verslo Žinios.
Vilniuse biotehnoloogiaettevõte Thermo Fisher Scientific Baltics maksis aktsionäridele dividendiks 1,61 miljardit eurot. Pärast seda jäi ettevõtte jaotamata kasumiks veel 615 miljonit eurot, kirjutab Leedu ärileht Verslo Žinios.
Luhtunud lootus Briti turule: langus ehituses sunnib Aseri tellisetootmist sulgema Lisatud vallavanema kommentaar: riigijuhid suretavad ettevõtlust
Aseri tellisetehase tootmismaht on kukkunud ligi 80 protsenti, mistõttu tuleb Wienerberger ASil panna augusti lõpus kinni tootmise põhiliin ja koondada umbes pooled töötajad, rääkis ettevõtte tegevjuht Margus Puusepp.
Aseri tellisetehase tootmismaht on kukkunud ligi 80 protsenti, mistõttu tuleb Wienerberger ASil panna augusti lõpus kinni tootmise põhiliin ja koondada umbes pooled töötajad, rääkis ettevõtte tegevjuht Margus Puusepp.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.