2. november 2005 kell 22:00

Tallinna ühistranspordis kogub tähtsust tramm

Tuleb ainult tervitada, et Äripäev on leidnud esinduslike autokülgede toimetamise kõrval võimaluse analüüsida ka pealinna ühistranspordi probleeme. Ühiskonnauurijate jaoks on hästi teada, et autode arvu kasv ei räägi mitte elujärje edenemisest, vaid ühekülgsest transpordikorraldusest.

Mõistagi on tarvis osta uusi busse, trolle ja tramme ning olemasolevaid paremini hooldada ? ühistranspordile tulevikus alternatiivi pole. Tallinna bussid-trollid on 12?13 aastat vanad.

Tallinna liiklus on tipptunnil kergesti segipaisatav ? väike liiklusõnnetus suuremal ristmikul tekitab tohutu ajakulu. Tippajal võtab kesklinna jõudmine tavalisest kolm korda kauem aega. Teede remontimine, laiendamine ja ehitamine on liiklusprobleemide lahendamiseks ühelt poolt vajalik. Teisalt luuakse seeläbi hea pinnas autostumise jätkuvaks kasvuks. Nii nagu teedeehitus üksinda ei lahenda linna liiklusprobleeme, ei aita ka ainult uute ühissõidukite ostmine. Terviklik linna liikluse planeerimine, ühistranspordi eraldamine autoliiklusest, liiklus- ja parkimiskorraldus on võtmesõnad, mis peaksid tulevikus ühistranspordi kasutaja stressi vältima.

Linna liiklust oleks mõistlik planeerida nii, et ühistranspordi ja teedeehituse planeerimine käib käsikäes. Kaks võtmevaldkonda peaksid olema võrdselt finantseeritud, nagu Euroopa suurlinnades.

Meil ei jätku kunagi vahendeid, et ehitada piisavalt teid ja parklaid, mis tagaksid häireteta liikumise linnas. Aastaid on räägitud, et bussidele, trollidele ja trammidele tuleb eraldada omaette sõidurajad ja vajaduse korral terved tänavad või tänavalõigud. Praegu kulgeb liiklus Tallinnas keskmise kiirusega 31-32 km/h, praeguses teedevõrgus oleks aastal 2015 liikumistempo vaid 18 km/h. Kesklinna suundadel kestab hommikune tipptund praegu 7.30?9.00. Uuringud näitavad, et iga aastaga pikeneb tipptund 15 minuti võrra ehk praeguse liikluse kasvu juures kestaks nelja aasta pärast tipptund Tallinnas juba 7.00-9.30.

Nagu kogu maailmas, nii on ka ELis kõik jõupingutused suunatud saastevabade transpordiviiside loomiseks. Pool maailma naftast kulub transpordiks. Kuna energiatarbimine kasvab ja naftatootmise suurendamise võimalused on piiratud, siis kütus kallineb. Kallim kütus omakorda nõuab linna rahakotist bussiliiklusele aina enam dotatsioone.

10?15 aastat tagasi jõuti ELis järeldusele, et ühistranspordi probleemide lahendamiseks linnades pole tõhusamat vahendit kui tramm. Aastatel 2007?2013 on ELi Ühtekuuluvusfondi jaoks elektritransport abikõlbulik, bussitransport aga mitte. Tramm on praktiliselt saastevaba. Tallinna saastekoormusest tuleb 93% kirjutada diislit ja bensiini kütusena kasutavate transpordivahendite arvele.

Tallinna linnal on võimalik riigi abiga saada osa Ühtekuuluvusfondi toetussummadest ühistranspordi ajakohastamiseks trammiprojekti kaudu. Tänapäevase trammiliini ehitus kesklinnast Lasnamäele ja lennujaama läheks koos veeremiga hinnanguliselt maksma 2,5 miljardit krooni, millest on kavas ELi Ühtekuuluvusfondist taotleda kuni 80%. Sealjuures tuleb investeerida ka olemasolevasse trammivõrku. Trammitransport säästab energiat ja linnaruumi, on tervislik ja kõigile kättesaadav.

Autor: Märt Ojamaa

Hetkel kuum