Aia hooldamisega tuleb tegeleda aastaringselt

Paraku pole olemas täielikult hooldusvaba aeda ning kui te just aednikku palgata ei kavatse, kuluvad mõned näpunäited kindlasti marjaks ära.

Muru on aia kõige töömahukam element. Suvel, kui on soe ja vihmane, tuleb seda nädalas mõnikord isegi kaks korda niita.

Kõige lihtsam moodus vaba aja juurdevõitmiseks ongi murupindade vähendamine aias, asendades need kõvakatete ning suurte istutusaladega. Muru on lihtsam niita, kui istutusala serv pole sopiline. Nõlvad katke pigem roomavate taimede või madalate põõsastega, sest ka nõlvu on raske niita. Pealegi saab tihe taimkate enamasti ise umbrohu eemalhoidmise ja niiskuse säilitamisega hakkama.

Pügage muru teie murutüübile sobival kõrgusel. Sage niitmine on ka seetõttu hea, et siis ei ole vaja pikki rohukõrsi kokku riisuda ning lühikesed lagunevad niitmisjärgselt ise. Kui murupind on ebatasane, ärge hakake seda pügama suure niidukiga, vaid kasutage murutrimmerit, sellega on parem manööverdada.

Kuivadel suvedel, kui loodus ei ole nõus seda tööd tegema, peab muru ise kastma. Keerlevad vihmutid on tõhusamad, kuna need võimaldavad ühel osal maapinnast vett imada, kui teist parajasti kastetakse. Mõnikord on vaja ette võtta veel muru õhutamine ja väetamine või lupjamine. Parim aeg väetamiseks on hilissuvel või varasügisel: andke murule PK-sügisväetist, mis aitab ette valmistuda algavaks talveks. Üle aasta võiks murusid ka lubjata.

Ärge sattuge eksiteele nimetusest ?püsiktaim?. Ka need taimed vajavad regulaarset tähelepanu ja hoolt.

Kõige tähtsam on istutusjärgne hea hooldus ? eelkõige korralik kastmine, mis tagab tiheda terve taimestiku. Umbrohtudele ei jää siis enam valgust ega ruumi kasvamiseks. Rohides tegutsege harjumuspäraselt ? käsitsi, kõpla, labida vms-ga, ekstra erilisi töövahendeid poodi otsima minna ei ole väikese aia puhul mõtet.

Kui lilled on ära õitsenud, tuleb neid kärpida, sest seemnete loomine kulutab taimede elujõudu ja järgmisel aastal õitsevad nad seetõttu kehvemini.

Mõned liigid vajavad iga-aastast tagasilõikamist. Kõrgekasvulisi ja raskete õitega taimi tuleks toestada ? kas siis toestuskeppide abil või paigutades lillepeenrasse spetsiaalseid võrestikke. Need paigaldage peenrale veel enne, kui taimedel neid tegelikult vaja läheb.

Püsikud vajavad samuti põuaste ilmadega kastmist. Kui kasta, siis põhjalikult, igapäevane kerge piserdamine ei jõua mulda korralikult läbi leotada ning kastmisel pole mõtet. Aeg-ajalt tuleb ette võtta kahjuritõrje.

Püsikupeenardele võiks vedada mulla katteks peenestatud puukooremult?i umbes 2,5 cm paksuselt. Mult? takistab umbrohuseemnete idanemist, samuti kaitseb see taimejuuri varakevadise päikese ning kuivamise eest põua ajal.

Kõik ronitaimed võivad ajapikku lõpuks umbe kasvada. Tobiväädid, metsviinapuu, kuslapuu ja veel mõned teised liigid on eriti kiire ja lopsaka kasvuga ning nõuavad enam tähelepanu kui aeglasekasvulised isendid. Põhihooldus tähendab noorte võsude kärpimist kogu suve jooksul, see võimaldab taimede kasvu ohjata ja suunata. Kui taimed ei kasva hästi või kui lehed muutuvad kahvatuks, on vaja anda neile väetist ? kevadel või varasuvel. Ülevaatamist vajavad ka võrestikud ja pergolad, et need ei mädaneks ning oleksid hoolikalt kinnitatud. Kui noor vääntaim ei taha ise hakata toestusele ronima, võiks teda selles aidata, sidudes kasvud ise nööriga võrestiku külge.

Ka hooldusvaba veekogu ei ole olemas. Eriti sügiseti tekib vajadus puhastada bassein või kunstliku vooderdusega tiik lehtedest ja muust prahist, mis sinna koguneb, samuti vetikatest. Kevadel peaks vee välja pumpama ning veekogu põhjalikult puhastama. Madal plastikbassein tühjendatakse ja kaetakse talveks kinni.

Pärast taimede istutamist vajavad noored istikud paar esimest suve hoolikat kastmist. Noored okaspuud vajavad vett juba varakevadest alates. Vanemaid puid-põõsaid enam nii tihti kastma ei pea, üksnes põua korral oleks hea seda teha. Väetist äsjaistutatud taimed reeglina enne nelja-viie aasta möödumist ei vaja, eriti kui juurte ümber sai värsket rammusat mulda. Sügiseti võiks aga lehed ikkagi puude alla kõdunema riisuda.

Laske aiakäärid käiku kohe, kui nende järele vajadus tekib. Ära tuleb lõigata kahjustunud, haiged, kuivanud oksad, lõigake tagasi liiga pikad võrsed.

Lehtpuude ja põõsaste suvine lõikamine on puudesäästlikum kui kevadine, mil taimedel mahl jookseb.

Hekke tuleb vormis hoidmiseks tasapisi pügada kogu suve.

Igihaljad põõsad vajavad kindlasti varjutamist kevadpäikese eest, seda ei tohiks kunagi unustada. Kui olete roosisõber, siis ilmselt juba teate, kuidas oma lemmikute eest hoolitseda. Iga-aastane kahjuritõrje, väetamine, kärpimine ning talvekülma eest kaitsmine saagu reegliks.

Autor: Kadi Vatsar