- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,49%39 790,85
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,78
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,49%39 790,85
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,78
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Meerits sai Riigikohtus Liviko endistele väikeaktsionäridele olulise võidu
Väikeaktsionäride õiguste eest võitlev Meerits sai Riigikohtus võidu kunagi ligi paarisajalt Liviko väikeaktsionärilt turuväliselt aktsiaid ülevõtnud NG Investeerigute üle.
Kohtu otsuse kohaselt peab firma NG Investeerigud iga aktsia eest maksma toonastele väikeaktsionäridele 12,8 krooni lisaks. NG Investeerigud maksis ühe aktsia eest toona 17,5 krooni. Nüüd otsustas kohus, et tuleb maksta 30 krooni 30 senti aktsia kohta.
13. mail 2002. aastal toimus ASi Liviko aktsionäride üldkoosolek, kus otsustati, et Liviko põhiaktsionär NG Investeerigud võtab üle vähemusaktsionäride aktsiad, makstes ülevõetavate aktsiate eest hüvitist 17 krooni 50 senti aktsia kohta. Meeritsal oli üldkoosoleku toimumise aja seisuga 10 000 Liviko aktsiat ning ta sai oma aktsiapaki eest 175 000 krooni.
Livikol oli 2002. aastal ligi paarsada väikeaktsionäri. Hetkel ei ole veel teada, kas teised väikeaktsionärid saavad ka NG Investeeringutelt automaatselt raha juurde või tuleb neil selleks samuti kohtutee läbida.
Meeritsa sõnul käis kohtus vaidlus õiglase hüvitise üle. 'Alguses ei tahtnud Eesti kohtud arvestada kassavoogude meetodit õiglase hüvitise määramisel, püüti aluseks võtta börsi statistikat,' selgitas Meerits. Ta lisas, et Liviko vabalt kaubeldavate aktsiate osakaal oli üliväike, siis ei kajastanud nende liikumine õiglast väärtust. 'Pärast enam kui kolmeaastast kohtuskäimist tunnistas kohus kassavoogude meetodit, kuigi see oli algusest peale juba ka teise kursuse tudengitele selge, et see meetod võimaldab õiglast väärtust määrata,' kommenteeris Meerits. Ta lisas, et on nüüdseks kõikvõimalikud instantsid läbi käinud ja enam millegi üle vaielda pole.
Küsimusele, kas kõik Liviko väikeaktsionärid saavad nüüd oma toona müüdud aktsiate eest tagantjärgi lisaraha, vastas Meerits, et juristid ütlevad, et ses valdkonnas on tühik õiguses, aga siit automaatselt ei järeldu, et ka kõik teised endised Liviko väikeaktsionärid hüvitist saavad. 'Küllap vist tuleb ka teistel väikeaktsionäridel selline kohtutee läbi käia,' ütles Meerits. Lisades, et ta pole veel jõudnud seda teemat juristidega täpselt rääkida. 'Ses teemas on ka õigusteoreetikutel parasjagu ruumi disskussioonideks,' möönis ta.
Kõige lihtsam lahendus oleks muidugi Meeritsa sõnul, kui ülejäänud väikeaktsionärid ei peaks kohut käima. 'See vahe, mis NG Investeeringutel tuleks uue meetodi arvestamise tõttu endistele Liviko väikeaktsionäridele maksta oleks ligi 3,5 miljonit krooni,' ütles Meerits. Ta lisas, et asi on ju siiski väga selgeks saanud. 'Kui omanik tahaks ausalt asju ajada, siis ta saab ju aru, et ka teistel endistel Liviko väikeaktsionäridel on samasugused õigused ja summa pole ka suur,' ütles ta.
Teine tõsisem juhtum Eestis, kus väikeaktsionäride sõnul on neile tõsist ülekohut tehtud, on kunagise börsifirma Ühispanga ülevõtmine Rootsi suurpanga SEB poolt. Küsimusele, kas kohus võib uuesti läbi vaadata ka SEB makstud hüvitise Ühispanga väikeaktsionäridele, ei osanud Meerits vastata. 'Ma ei tea, kas Ühispanga juhtumis kassavoogude meetod oleks aidanud või mitte,' märkis ta. Tema sõnul taandus vaidlus Liviko suuromanikuga paljuski selle meetodi rakendamise võimalikkusele.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele