Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Äriühingute ühinemine muutub euroliidus lihtsamaks

    Käesoleval ajal tingivad erisused ELi kahekümne viie liikmesriigi äriõiguses, et piiriülene ühinemine on võimalik vaid juhul, kui ühineda soovivad äriühingud on asutatud või nad teostavad majandustegevust teatud liikmesriikides.
    Teiste liikmesriikide puhul on see kas võimatu või väga keeruline. Piiriülene ühinemine võib ühendatavatele ühingutele näiteks kaasa tuua likvideerimise, mida siseriikliku ühinemise korral ei juhtuks. Olukord on veelgi komplitseeritum, kui ühineda sooviksid ühingud kolmest või enamast liikmesriigist. Selline olukord takistab ELi siseturu efektiivset toimimist.
    Euroopa Komisjon võttis selle aasta 20. septembril vastu direktiivi piiratud vastutusega ühingute piiriülese ühinemise kohta ELis. Direktiivi eesmärgiks on ühtlustada liikmesriikide seadusandlust, et lihtsustada piiriülest ühinemist ning samas vähendada sellega kaasnevaid ühingute kulutusi.
    Direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid võimaldama ühingute ühinemist, mis asuvad erinevates euroliidu liikmesriikides. Ühinevad ühingud peavad piiriülese ühinemise läbiviimisel järgima siseriikliku õiguse vastavaid sätteid. Seega näiteks juhul kui üheks ühinevaks ühinguks oleks Eesti äriühing, peaks see ühing järgima piiriülesel ühinemisel äriseadustiku sätteid ühinemise kohta. Näiteks peaks äriühing saatma 15 päeva jooksul ühinemisotsuse vastuvõtmisest kirjaliku teate ühinemise kohta ühingule teada olevatele võlausaldajatele, kellel olid nõuded ühingu vastu enne ühinemisotsuse tegemist.
    Direktiiv seab nõuded ühinemislepingu sisule, teadetele ühinemise kohta, ühinemisaruandele ning audiitorikontrollile. Need nõuded on aga üldjoontes sarnased äriseadustikus sätestatud nõuetega, mis on võetud üle varasematest ELi direktiividest. Et lihtsustada piiriülest ühinemist, näeb direktiiv ette võimaluse, et ühinemisel ei pea iga ühinev ühing koostama ühinemisaruannet ning ühinemise kohta koostatakse vaid üks ühinemisaruanne. Direktiiv sätestab, et iga ühineva ühingu üle teostab järelevalvet liikmesriik, mille jurisdiktsioonile see allub. Ühinemise kui terviku üle teostab kontrolli aga liikmesriik, kus asub ühendav ühing ehk ühing, mis tekib ühinemise tulemusena.
    Selline regulatsioon on analoogne Eesti siseriikliku õigusega, kus iga ühineva äriühingu kohta teostab järelevalvet äriühingu asukohajärgne registripidaja. Ühinemise kui terviku üle teostab järelevalvet ning ühinemise kannab äriregistrisse aga ühendava ühingu asukohajärgne registripidaja.
    Direktiivi ei ole veel avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. Selle viimane versioon näeb ette, et liikmesriikidel on aega kaks aastat alates direktiivi avaldamisest, et viia oma seadusandlus kooskõlla direktiivi sätetega.
    Kuna direktiiv lähtub piiriülese ühinemise reguleerimisel erinevate riikide siseriiklikust õigusest, ei too direktiiv kaasa vajadust muuta liikmesriikide seadusandlust oluliselt. Et direktiiv näeb aga ette liikmesriikidele kohustuse võimaldada piiriülest ühinemist ning oluliselt lihtsustab seda protsessi, võib oodata, et äriühingud hakkavad seda võimalust ka tihedamini kasutama.
  • Hetkel kuum
Andi Pleskovski: tänavuse aasta hea ja halb stsenaarium büroopindade turul
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Tallinna Kaubamaja Grupp hakkab Leedus Škodasid müüma
Tallinna Kaubamaja Grupp allkirjastas lepingu, millega neist saab ametlik Škoda edasimüüja Leedus.
Tallinna Kaubamaja Grupp allkirjastas lepingu, millega neist saab ametlik Škoda edasimüüja Leedus.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Ministeerium värbas Ragn-Sellsi arendusjuhi asekantsleriks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: tuleb madin
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Ministeerium värbas Ragn-Sellsi arendusjuhi asekantsleriks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.

Olulisemad uudised

Raadiohommikus: suure raha hind, paisuvad jalgpallimiljardid ja kliimaseadus
Neljapäevases raadio hommikuprogrammis selgitame välja, mis suunas liiguvad hinnad ja intressimäärad, räägime globaalseks megatööstuseks kasvanud jalgpalliärist ning küsime, kellele on tarvis kliimaseadust.
Neljapäevases raadio hommikuprogrammis selgitame välja, mis suunas liiguvad hinnad ja intressimäärad, räägime globaalseks megatööstuseks kasvanud jalgpalliärist ning küsime, kellele on tarvis kliimaseadust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.