• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Äriühingute ühinemine muutub euroliidus lihtsamaks

    Käesoleval ajal tingivad erisused ELi kahekümne viie liikmesriigi äriõiguses, et piiriülene ühinemine on võimalik vaid juhul, kui ühineda soovivad äriühingud on asutatud või nad teostavad majandustegevust teatud liikmesriikides.
    Teiste liikmesriikide puhul on see kas võimatu või väga keeruline. Piiriülene ühinemine võib ühendatavatele ühingutele näiteks kaasa tuua likvideerimise, mida siseriikliku ühinemise korral ei juhtuks. Olukord on veelgi komplitseeritum, kui ühineda sooviksid ühingud kolmest või enamast liikmesriigist. Selline olukord takistab ELi siseturu efektiivset toimimist.
    Euroopa Komisjon võttis selle aasta 20. septembril vastu direktiivi piiratud vastutusega ühingute piiriülese ühinemise kohta ELis. Direktiivi eesmärgiks on ühtlustada liikmesriikide seadusandlust, et lihtsustada piiriülest ühinemist ning samas vähendada sellega kaasnevaid ühingute kulutusi.
    Direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid võimaldama ühingute ühinemist, mis asuvad erinevates euroliidu liikmesriikides. Ühinevad ühingud peavad piiriülese ühinemise läbiviimisel järgima siseriikliku õiguse vastavaid sätteid. Seega näiteks juhul kui üheks ühinevaks ühinguks oleks Eesti äriühing, peaks see ühing järgima piiriülesel ühinemisel äriseadustiku sätteid ühinemise kohta. Näiteks peaks äriühing saatma 15 päeva jooksul ühinemisotsuse vastuvõtmisest kirjaliku teate ühinemise kohta ühingule teada olevatele võlausaldajatele, kellel olid nõuded ühingu vastu enne ühinemisotsuse tegemist.
    Direktiiv seab nõuded ühinemislepingu sisule, teadetele ühinemise kohta, ühinemisaruandele ning audiitorikontrollile. Need nõuded on aga üldjoontes sarnased äriseadustikus sätestatud nõuetega, mis on võetud üle varasematest ELi direktiividest. Et lihtsustada piiriülest ühinemist, näeb direktiiv ette võimaluse, et ühinemisel ei pea iga ühinev ühing koostama ühinemisaruannet ning ühinemise kohta koostatakse vaid üks ühinemisaruanne. Direktiiv sätestab, et iga ühineva ühingu üle teostab järelevalvet liikmesriik, mille jurisdiktsioonile see allub. Ühinemise kui terviku üle teostab kontrolli aga liikmesriik, kus asub ühendav ühing ehk ühing, mis tekib ühinemise tulemusena.
    Selline regulatsioon on analoogne Eesti siseriikliku õigusega, kus iga ühineva äriühingu kohta teostab järelevalvet äriühingu asukohajärgne registripidaja. Ühinemise kui terviku üle teostab järelevalvet ning ühinemise kannab äriregistrisse aga ühendava ühingu asukohajärgne registripidaja.
    Direktiivi ei ole veel avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. Selle viimane versioon näeb ette, et liikmesriikidel on aega kaks aastat alates direktiivi avaldamisest, et viia oma seadusandlus kooskõlla direktiivi sätetega.
    Kuna direktiiv lähtub piiriülese ühinemise reguleerimisel erinevate riikide siseriiklikust õigusest, ei too direktiiv kaasa vajadust muuta liikmesriikide seadusandlust oluliselt. Et direktiiv näeb aga ette liikmesriikidele kohustuse võimaldada piiriülest ühinemist ning oluliselt lihtsustab seda protsessi, võib oodata, et äriühingud hakkavad seda võimalust ka tihedamini kasutama.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Päeva lõpu langus ei seganud Tallinna börsi rohelises sulgumast
Tänast päeva hea hooga alustanud ja vahepeal ka 1,6% plussis olnud Tallinna börs andis õhtuks natukene järgi, aga sulgus siiski 0,42% kõrgemal kui eile. Samuti tõusid ka Riia ja Vilnius, vastavalt 0,34% ja 0,38%. Balti Benchmark indeks ronis 0,93% kõrgemale.
Tänast päeva hea hooga alustanud ja vahepeal ka 1,6% plussis olnud Tallinna börs andis õhtuks natukene järgi, aga sulgus siiski 0,42% kõrgemal kui eile. Samuti tõusid ka Riia ja Vilnius, vastavalt 0,34% ja 0,38%. Balti Benchmark indeks ronis 0,93% kõrgemale.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Jaekaubanduse käive kasvas 10 protsenti
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli oktoobris 784 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 10% ning inflatsiooniga arvestamata isegi 18%.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli oktoobris 784 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 10% ning inflatsiooniga arvestamata isegi 18%.