Intensiivistunud majandustegevus ja ühiskonna keskkonnakaitselise aktiivsuse tõus on tekitanud viimasel ajal palju poleemikat.

Üks oluline valupunkt selles valdkonnas on maavarade kaevandamine kui tegevus, millega kaasneb alati oht keskkonda kahjustada.

Õigus maavara kaevandada tekib ainult maavara kaevandamise loa alusel. Kaevandamistegevuse käigus rikutakse looduses väljakujunenud tasakaalu suuremal või vähemal määral ning tuleb osata ennustada võimalikke muudatusi ja nihkeid, et muuta nende kahjulik mõju minimaalseks. Seega on ka igati mõistlik, et maapõueseaduse kohaselt tegeleb kaevandamise lubade väljaandmisega keskkonnaministeerium ja selle allasutused ? üleriigilise tähtsusega maardla puhul annab loa ministeerium, kohaliku tähtsusega maardlale on loa väljaandjaks kohalik keskkonnateenistus.

Kaevandamisloa taotlemine. Kui kaevandamisloa taotluse võib esitada igaüks, kel on olemas vastavad kokkulepped maa ja maavara omanikuga, siis kaevandamisloa taotluse koostamise õigus on vaid isikul, kellel on vastavasisulise projekti koostamise õigus.

Taotlus ja selle graafilised lisad tuleb loa andjale esitada paberil viies eksemplaris ja elektrooniliselt. Taotluse vorm, selle lisade nimekiri ja nõuded on ära toodud keskkonnaministri vastavasisulises määruses. Juhiseid taotluste vormistamiseks, sh elektrooniliste vormide juhiseid, saab küsida ka otse loa andja käest.

Enne kaevandamisloa saamise, muutmise või ümberregistreerimise taotluse esitamist peab taotleja tasuma ära riigilõivu.

Menetluse käik. Kaevandamisloa taotlused registreeritakse esitamise järjekorras. Pärast taotluse saamist kontrollib loa andja taotluse vastavust nõuetele. Enamasti on loa andja kohustatud talle esitatud taotluse vastu võtma, sõltumata selle puudustest. Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus esitatuks ja seda menetletakse edasi. Ent kui kaevandamisloa taotluses esinevad olulised puudused, võib loa andja tagastada taotluse seda läbi vaatamata.

Oluliseks puuduseks on näiteks see, et taotlejal puuduvad vastavad registreeringud majandustegevuse registris või taotletakse kaevandamise luba maa-alale, mille suhtes kehtivad juba varem väljaantud kaevandamise load või kus lihtsalt pole midagi kaevandada.

Kui riigile kuuluvale ühele ja samale maavarale on esitatud mitu kaevandamisloa taotlust ja esitatud taotlusi ei saa üheaegselt rahuldada, siis müüakse kaevandamisõigus enampakkumise teel, mille korraldab kaevandamisloa andja. Enampakkumine korraldatakse 30 päeva jooksul pärast menetluse algatamise teate avaldamist.

Kui kavandatava kaevandamistegevusega kaasneb (ja enamasti kaasneb) keskkonnamõju, siis teostatakse keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamise käigus saavad kõik huvigrupid esitada arvamust ­keskkonnamõju hindamise programmi kinnitamisel ja aruande avalikul arutelul, kusjuures loa taotleja on kohustatud kõikidele esitatud ettepanekutele ja küsimustele ammendavalt vastama.

Kaevandamisloa väljaandmine või väljaandmisest keeldumine toimub sel juhul alles pärast keskkonnamõju hindamise aruande kinnitamist. Just keskkonnamõju hindamine võib tuvastada, et keskkonnale põhjustatavad mõjud on nii suured, et kaevanduse avamine polegi võimalik.

Kaevandamisloa andmisest keeldumiseks on alust väga mitmetel maapõueseaduses sätestatud juhtudel. Nendest juhtudest võiks eraldi ära mainida näiteks olukorra, kui taotlejal puudub maa kasutamise õigus või kui on tegemist kaitsealuse objektiga, mille kaitse-eeskiri keelab maavara kaevandamise.

Kui kohalik omavalitsus ei ole loa andmisega nõustunud, on võimalik kaevandamisluba anda vaid valitsuse nõusolekul. Sel juhul teeb keskkonnaministeerium otsuse kaevandamisloa andmise või andmisest keeldumise kohta kümne päeva jooksul.

Autor: Rein Raudsep