Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Asjatud piimakartelli kahtlused

    Äripäev on novembris avaldanud järjest kaks kirjutist, milles süüdistatakse kodumaiseid piimatööstusi kartellileppe sõlmimises. Tunnustades Äripäeva soovi lahata majanduselu probleeme, ei saa siiski nõus olla antud teema käsitluse ja seisukohtadega kartellikokkuleppe eksisteerimise osas.
    Piimandusturul osalejad on tihedates sidemetes. Tööstuste vahel käib aktiivne kauplemine ? üksteisele müüakse üle- või puuduolevaid toorme ja pooltoodete koguseid. Selline kauplemine aktiviseerub eriti suveperioodil, mil suuremal osal tööstustest on suured lõssi (kooritud piima) ülejäägid.
    Ei ole harvad juhused, kui ka muudel aastaaegadel otsitakse võimalusi piimarasvade ja lõssi bilansi tasakaalu viimiseks üleliigset konkurendile müües või puuduolevat ostes.
    Selge on, et sellise kauplemise juures kujuneb kõigil turuosalistel välja üsna täpne arusaam oma konkurentide toormevajadusest ja neile vastuvõetavast hinnatasemest.
    Täiendavat infot jagavad tööstustele ka piimatootjad ise. Reeglina otsitakse uute lepingute sõlmimisel alati võimalikult head hinda ning enamik suurematest piimatootjatest võtab pakkumised kõigilt tõsisematelt tööstustelt. See annab täiendava teadmise turul pakutavatest hindadest ja näitab ära ka konkurentide toorpiima hankimise lepinguperioodid, s.o need kuud, millal on iga-aastaselt oodata võimalikke kõikumisi turuhindades.
    Oluline on rõhutada, et toorpiima turg käitub nagu peaaegu iga teinegi turg ? kui pakkumine on suurem kui nõudlus, siis hind langeb ja vastupidi.
    Eelmisel aastal oli nõudlus suurem kui pakkumine, see võimaldas hindadel niigi üsna kõrgelt tasemelt veelgi kerkida. Käesoleval aastal on pilt teine ? turult on peaaegu lahkunud üks suurematest tööstustest, maailmaturu hinnad mitmetele olulistele toodetele on langenud, samas on igapäevane toorpiima toodang kasvanud ligi 100 tonni võrra (võrdluseks ? Rakvere Piim varub päevas ca 130 tonni toorpiima). Hoolimata tihedast omavahelisest kauplemisest valitseb tööstuste vahel teatud usaldamatuse õhkkond. Usaldamatus on ka põhjus, miks hoolimata suurest toorme ülejäägist ja selgest vajadusest piimahinda langetada, ei julgenud ükski tööstus suveperioodil seda teha.
    Siis olukord muutus, sest üks oluline turuosaline, Tallinna Piimatööstus, astus esimese sammu. Uued hinnatingimused Tallinna Piimatööstuse ja Rakvere Piimatootjate Ühistu vahel olid teistele tööstustele signaaliks, et nüüd on võimalus ja vajadus toorpiima hinda korrigeerida. Võimalus, sest senise agressiivse toorpiima kokkuostja käik kustutas ohu omapoolsel hinnakorrigeerimisel kaotada piimalepingud. Vajadus seetõttu, et hinna langetamata jätmine oleks jätnud tööstused perspektiivis ebasoodsasse konkurentsisituatsiooni.
    Mingit üheaegset hinnalangetust aga ei toimunud sellegipoolest. Erinevad tööstused on hinda langetanud erinevatel aegadel ning erinevalt ? mõni korrigeeris hinda korraga, mõni aga on teinud seda mitme kuu jooksul ja vähehaaval. Tõsi on see, et tööstuste juhid on omavahel piimahindade küsimust arutanud. Kuid kindlasti ei ole tehtud mingeid tulevikku suunatud kokkuleppeid.
    On arutatud ka tuleviku hinnatrende, aga usun, et seda on tehtud konkurentsiseadust rikkumata. Arutelu all on olnud meist sõltumatud ja peamiselt Brüsselist tulevad muudatused eksporditoetustes ja interventsioonihindades.
    Toorpiimaturgu puudutavat seisukohtade vahetust on tekitanud meedia ise, kes korduvalt on tööstuste juhtide käest küsinud arvamusi piimahinna kujunemise kohta ja vastavaid arvamusi ka avaldanud. Siinkohal küsimus juristidele ? kas konkurentsiseadus keelab meedial selliste arvamuste küsimise ja avaldamise ning ettevõtete esindajatel nendele küsimustele vastamise?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Analüüs: sügis tööstuses võib kujuneda suheliselt ebameeldivaks
Sügis oma väljakutsetega ettevõtetele on ees – suured saavad hakkama, väikestel nii lihtsalt ei lähe, kirjutab KPMG auditi osakonna projektijuht Ilja Fenenko Äripäeva Infopanga masina- ja metallitööstuse konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Sügis oma väljakutsetega ettevõtetele on ees – suured saavad hakkama, väikestel nii lihtsalt ei lähe, kirjutab KPMG auditi osakonna projektijuht Ilja Fenenko Äripäeva Infopanga masina- ja metallitööstuse konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Jaapani Softbank kukkus rekordilise kahjumiga käpuli
Jaapani tehnoloogiainvestor SoftBank Group Corp. teatas esmaspäeval rekordilisest enam kui 23 miljardi dollari suurusest kvartalikahjumist, kuna tema Vision Fundi investeeringud kannatasid tehnoloogiaaktsiate hindade languse tõttu.
Jaapani tehnoloogiainvestor SoftBank Group Corp. teatas esmaspäeval rekordilisest enam kui 23 miljardi dollari suurusest kvartalikahjumist, kuna tema Vision Fundi investeeringud kannatasid tehnoloogiaaktsiate hindade languse tõttu.
Reaalajas börsiinfo
Raadiohitid: ostuidee karuturul ja tippjuhtimise vähem nähtav pool
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Leedu vedajad hädas riiulifirmadest tööjõuvahendajatega
Leedus registreeritud riiulifirmad palkavad aina enam tööle veokijuhte kolmandate riikidest, kellele antakse Leedu elamis- ja tööluba, kuid tegelikult hakkavad nad tööle hoopis Saksamaa ja Belgia firmades. Selline skeem ajab Leedu veokijuhtide kvoodi kiiresti lõhki ja riigi enda ettevõtjad jäävad roolikeerajateta.
Leedus registreeritud riiulifirmad palkavad aina enam tööle veokijuhte kolmandate riikidest, kellele antakse Leedu elamis- ja tööluba, kuid tegelikult hakkavad nad tööle hoopis Saksamaa ja Belgia firmades. Selline skeem ajab Leedu veokijuhtide kvoodi kiiresti lõhki ja riigi enda ettevõtjad jäävad roolikeerajateta.
Ameerika energiafirmad ei hooli Joe Bideni üleskutsest – tootmine jätkub vanamoodi
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden kutsus riigi energiafirmasid suurendama tootmist, et suruda kerkivaid kütusehindu alla. Ettevõtteid see ei kõiguta, vahendab Financial Times.
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden kutsus riigi energiafirmasid suurendama tootmist, et suruda kerkivaid kütusehindu alla. Ettevõtteid see ei kõiguta, vahendab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.