Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Igal firmal tuleb juhtida oma huvigruppe
Huvigruppide juhtimine on organisatsiooni juhtimise oluline osa. See annab ettevõtte juhtimisele laiema perspektiivi, sest arvestab kõigiga, kes on ettevõttele edu saavutamisel olulised.
Kuigi ettevõtte huvigruppe ei saa seada mingisse tähtsuse järjekorda, alustatakse tavaliselt klientidest. Põhjus võib olla selles, et suurem osa heal järjel oleva firma ressurssidest koguneb just klientidelt, kes teevad firmasse investeeringuid.
Teiseks oluliseks huvigrupiks on töötajad, nende rahulolu, pühendumus ja efektiivsus. Inimressursside juhtimine tähendab inimeste energia suunamist õigesse kanalisse. Selleks tuleb töötajatele anda uusi väljakutseid ja probleeme, mida nad võiksid lahendada. Rahulolu ei teki niisama istumisest, vaid just võimalusest küsimustele lahendusi leida.
Omanikud, kes võivad olla nii üksikisikud kui ka juriidilised isikud, on omaette keeruline grupp. Paljudele ettevõtetele pole päris selge, milline on nende omanike roll ja vastutus. Et kasutada omanikke kui ressurssi, peab nende rollis kokku leppima.
Lähitulevikus muutub omanike roll keerulisemaks, sest nende nõudmised kasvavad. Omaniku efektiivsus taandub küsimusele, kui hästi ta toetab ettevõtte eesmärgi elluviimist, ilma, et ta asuks ettevõtte juhi kohale. Investorist omaniku efektiivsuse määravad ära tema rahapaigutused.
Organisatsioonilise võrgustiku oluliseks osaks on ka varustajad ja partnerid. Juhtimise hajutamine ja teenuste ostmine mujalt on viinud uutmoodi, paindlikuma võrgustikulaadse juhtimismudelini ja osalt just seetõttu on varustajad tõusnud huvigruppide seas väga olulisele kohale. Näiteks otsustas üks ettevõte loobuda oma logistika- ja transpordiharust. See osa firmast müüdi transpordiosakonna juhtidele ning tekkis uus transpordiettevõte.
Et see tõi ka uusi kliente, muutus kogu firma tegevus efektiivsemaks ning hinnad langesid. Et koostöö varustajatega oleks ladus, peavad mõlemad ettevõtted jagama samu väärtusi ja kultuuri.
Ettevõtte tegevuskeskkonna määrab ühiskond, kus infrastruktuuri ja põhireeglid paneb paika valitsus. Need reeglid on laias laastus kõikide ettevõtete jaoks samad, nii et valitsus kui huvigrupp on ka kõikide firmade jaoks sarnane. Et valitsus oleks huvigrupina tõhus, peavad reeglid olema selged, ausad ja usaldusväärsed. Lisaks valitsusele on ettevõttel ühiskonnas teisigi huvigruppe. Et igal grupil on ettevõtte tegevuses oma roll ja panus, annab see neile ka õiguse oodata mingit väljundit. See aga ei tähenda, et kõikide panust saaks numbriliselt võrrelda, sest ka huvigruppide riskid on erinevad.
Samuti hindavad huvigrupid eri asju. Kliendi rahulolu peab olema võimalikult suur, aga toodete ja teenuste kvaliteet samal ajal optimaalne. See mõtlemine saab oluliseks, kui klientide kõrval arvestatakse ka teiste huvigruppidega, kelle jaoks muutujate tähtsus on teine.
Nii on hind äärmiselt oluline kliendile ja varustajale, töötajale aga on peamine palk ja omanikule kasum. Tähtis on vaadata, et samad asjad, mida hindavad töötajad ja omanikud, oleksid olulised ka klientidele ja partneritele. Erineb vaid juhtimise vaatepunkt.
Autor: Ekaterina Kaukiainen