Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tallinna lähivaldu on tabanud elanikeuputus
Elanike arvu kasv nn kuldse ringi valdades Tallinna ümber hakkab probleeme tekitama. Ma usun, et siin pole tegemist niivõrd Jüri Mõisa üleskutse tagajärgedega, kui sellega, et meie regionaalpoliitika on taasiseseisvumisest peale olematu.
Arvan, et probleemid algasid sellest, et nõukogude ajal väljakujunenud kollektiivpõllundus hävitati ja riik ei püüdnudki seda protsessi juhtida. Selle asemel alustati metsiku kiirusega tagastamist, millega käsikäes käis erastamine. Lihtsad traktoristid, lüpsjad ja põllutöölised, kes ei osanud äri teha, jäid kõrvale, paraku ka tööst ilma ? polnud enam maad, kus tööd teha.
Ärksamad suutsid talupidamise abil ellu jääda. Kuna inimene vajab toitu ja toidu eest tuleb reeglina raha maksta, siis olid inimesed sundseisus ? tuli leida tööd, mille eest raha makstakse. Nii see Eestimaa raskuskese Tallinna ja selle lähiümbrusesse on kandunudki.
Kas meil on sellest hea meel? Ei usu. Eufooria on möödas. Loomulikult on hea, kui tuleb maksumaksjaid juurde, kuid kui nad tulevad korraga, siis tekivad suured probleemid. Nii ongi taasiseseisvas Eestis maaomanikud Tallinna ümber maad rahaks teinud ja arendajad kiiresti selle maa ära planeerinud. Omavalitsused hõõruvad õnnest käsi, et maksumaksja tuleb ja koos temaga õnn ja rõõm meie õuele.
Arendustegevuse käigus on kahe silma vahele jäänud elementaarsed planeerimisülesanded, vaadeldakse pisikesi planeeringuid, kuid mitte suurt ala korraga, unustatud on sootuks kavandada infrastruktuuriliste küsimuste lahendamine ? nii tehniline (teed, torud-juhtmed) kui sotsiaalne (näiteks lasteaiad). Ja see toob omavalitsuste praegustele planeerijatele hulganisti halle juukseid juurde. Ja olemegi seisus, et lähiaastatega kasvab rahvastik kordades nii Rae vallas kui ka Viimsis ja mujalgi.
Ülerahvastamisest aitab hoiduda õigel ajal õige arusaama kujundamine üldplaneeringu ja arengukava kaudu. Kuid ka siin on juba pretsedente, kus kohaliku omavalitsuse ja maaomaniku arusaamad põrkuvad. Esimene ütleb, et konkreetsel maa-alal pole järgneva 10?15 aasta jooksul ette nähtud ehitustegevust ? valla huvidest lähtuvalt. Maaomanik näeb selles oma põhiõiguste riivet ning asub enda õigusi kaitsma kohtus.
Autor: Raivo Uukkivi