Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ehitajad Skanska ja Merko ? Keskerakonna suured sõbrad

    Tallinna keskerakondlik programm ?5000 korterit Tallinnasse? ei täida oma eesmärki aidata sundüürnikke ja noori peresid eluasemega. Korterid uutes või renoveeritud majades on abivajajatele liiga kallid. Kui programmi elluviimise käiku lähemalt vaadata, siis paistab eesmärk rohkem olevat Keskerakonnale sõbralike ehitusfirmade toetamine.
    Paar aastat tagasi valis Tallinn Saviliiva ja Vabaõhumuuseumi teel asuvate sundüürnikele ja noortele peredele mõeldud elamute rajajaks Merko Ehituse. Merko Ehitus oli toetanud Keskerakonda 3 miljoni krooniga. Ehitusfirma sai hulga soodustusi, sest tegu oli nn sotsiaalprojektiga ? sümboolse hinna eest hoonestusõiguse 50 aastaks, linna poolt kinnimakstud teed, kommunikatsioonid, tänavavalgustuse.
    Nüüd on Keskerakonnal uus ?suur sõber?, kellele ta teeb linnakodanike raha eest kingitusi ? Skanska EMV AS. Skanska ehitab Lasnamäele uue elamurajooni ning annab vähemalt 600 korterit 30 aastaks Tallinnale rendile. Ehitusfirma paneb 30 aastaga tasku ligi miljard krooni linna raha, lisaks saab ta selle aja möödudes teha korteritega, mida soovib, ning pealekauba 5,1 hektarit maad, millest kaks hektarit võib ta kohe oma äranägemise järgi kasutada. Linn saab aastas hoonestusõiguse eest vaid 280 000 krooni.
    Muidugi saab Tallinn ka kortereid, aga juba praeguste munitsipaaleluruumide eest on asukad Tallinnale võlgu üle 7 miljoni krooni. Iga kümnendat asukat võib pidada krooniliseks võlglaseks. Munitsipaalmajadest pole kroonilistel võlglastel aga enam kusagile mujale minna kui tänavale.
    Seega produtseerib Keskerakonna elamuprogramm kodutuid juurde. Praegu arvatakse pealinnas olevat niigi paar tuhat ulualuseta inimest, kellega linnavõim ei oska midagi muud peale hakata, kui lubab osta voodi igale kodutule!
    Võib eeldada, et osa elanikke on valinud teise võimaluse ? läinud kehtivate reeglitega vastuollu ehk on linnalt saadud elamispinda edasi üürinud, et tasuda üüri liiga suure elamispinna eest või lihtsalt äri tegemiseks. Viimased on linnalt saanud korteri põhjendamatult. Sellele viitab toimetuse meelest see, et sundüürnikena korterijärjekorda võetute arv ei ole paari-kolme aasta jooksul oluliselt vähenenud. Tagantjärele on raske kontrollida, kui paljud üürnikest seadusega pahuksisse on läinud. Ülevaatamist vajavad seega ka munitsipaalkorterite jagamise põhimõtted.
    Kindlasti on pealinnas palju selliseid inimesi, kes vajavad abi eluruumi saamisel. Ja kindlasti vajavad siin nimetatud kroonilised üürivõlglased linnalt suuremat tähelepanu - mitte niivõrd ja ainult ?odavat? eluaset kui nõu ja tuge toimetulekuks. Siin ei ole lahendus uute ja liigsuurte korterite jagamises, vaid pigem näiteks omanikelt sundüürnikega majade väljaostmises ja korda tegemises ning nende üürimises raskustes linlastele.
    Vaja on ka nn sotsiaalmaju ? ei maksa unustada erivajadustega ja üksikuid eakaid inimesi ?, aga ka nende rajamiseks ja hooldamiseks tuleb leida mõistlikud lahendused. Selleks ei ole vaja kinkida rikastele ehitusfirmadele maad ja sadu miljoneid kroone linlaste raha.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Aleksei Šiškin: Gruusia Eesti-armastus tuleb ajaloost
"Miks suhtutakse Gruusias eestlastesse nii soojalt?" See küsimus tekib sageli selle Lõuna-Kaukaasia riigi külaliste seas. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin selgitab nähtuse põhjuseid ja kutsub üles "eesti boonust" aktiivsemalt kasutama.
"Miks suhtutakse Gruusias eestlastesse nii soojalt?" See küsimus tekib sageli selle Lõuna-Kaukaasia riigi külaliste seas. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin selgitab nähtuse põhjuseid ja kutsub üles "eesti boonust" aktiivsemalt kasutama.
Euroala alusinflatsioon kiirenes rekordini
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Jätkusuutlikult turgu ületades – ulme või reaalsus?
Paljud investorid on viimastel aastatel küsinud, kas salapärane sõnaühend ESG, mis tähistab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavasid, on vaid ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlik investeerimine toob turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada? Nendele küsimustele pakub vastuseid Hanna Silvola ja Tiina Landau raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESG-ga turgu ületades“.
Paljud investorid on viimastel aastatel küsinud, kas salapärane sõnaühend ESG, mis tähistab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavasid, on vaid ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlik investeerimine toob turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada? Nendele küsimustele pakub vastuseid Hanna Silvola ja Tiina Landau raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESG-ga turgu ületades“.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Nädala lood: karastunud juht lõpetas firma päästmisega, noor ettevõtja sattus külma kätte
Lõppenud nädala loetumate majandusuudiste seast leidub huvitavaid karjääripöördeid, suuri koondamisi, erakordseid kohtuasju ning investeerimissoovitusi Äripäeva investorite küsitlusest.
Lõppenud nädala loetumate majandusuudiste seast leidub huvitavaid karjääripöördeid, suuri koondamisi, erakordseid kohtuasju ning investeerimissoovitusi Äripäeva investorite küsitlusest.
Nädala raadiohitid: ambitsioonikas investor, idufirmade mured ja võluvits läbipõlemise vastu
Selle nädala enim kuulatud Äripäeva raadiosaated rääkisid noore investori teekonnast miljonäriks, Ukraina võimalustest suurpealetungiks, aga ka tööstressi ja läbipõlemise vältimisest.
Selle nädala enim kuulatud Äripäeva raadiosaated rääkisid noore investori teekonnast miljonäriks, Ukraina võimalustest suurpealetungiks, aga ka tööstressi ja läbipõlemise vältimisest.
Millal tasub riigi vastu kohtusse minna, Lux Expressi kaasuse näitel
Hiljuti langetas Euroopa Kohus otsuse, et Eesti riik peab neljale riigi vastu kohtusse läinud bussivedajale kompenseerima kokku pea kahe miljoni euro väärtuses teatud sotsiaalsete gruppide tasuta sõidud.
Hiljuti langetas Euroopa Kohus otsuse, et Eesti riik peab neljale riigi vastu kohtusse läinud bussivedajale kompenseerima kokku pea kahe miljoni euro väärtuses teatud sotsiaalsete gruppide tasuta sõidud.
EASi ja KredExi ühendasutuse juht Lauri Lugna lahkub ametist
EASi ja KredExi ühendasutuse nõukogu kutsus tagasi juhatuse esimehe Lauri Lugna, tema ametiaeg lõppeb 28. aprillil.
EASi ja KredExi ühendasutuse nõukogu kutsus tagasi juhatuse esimehe Lauri Lugna, tema ametiaeg lõppeb 28. aprillil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.