Eestlased on suurendanud panust täiendavasse pensionisse

Aastaga on eestlaste rahapaigutus kolmandasse ehk täiendavasse pensionisambasse ja pensionikindlustusse kokku kasvanud 0,9 miljardilt kroonilt 1,5 miljardile kroonile. Samas on end vabatahtlike pensionifondide või pensionikindlustusega kindlustanud vaid 85 000 inimest ehk 13 protsenti töötavatest eestlastest.

Täiendava kogumispensioni sissemaksete suuruse määrab koguja ise ning makse suurust on võimalik muuta. Lisaks annab täiendav kogumispension 24 protsenti tulumaksusoodustust aasta jooksul tehtud sissemaksetelt, mis ei ületa 15 protsenti koguja brutosissetulekust. Kogujal on võimalik pensionifondi vahetada, saada maksepuhkust ning leping katkestada. Kogutud summa saab kasutusele võtta 55. eluaastast alates. Sealjuures on maksuvabad igakuised või kvartaalsed väljamaksed.

Hansapangas on kolmanda samba pensionifondide maht kasvanud aasta algusest 2,5 korda, ütles Hansa Investeerimisfondide fondijuht Robert Kitt. Ta lisas, et veidi aeglasemas tempos ehk 1,5 korda on aasta algusest kasvanud Hansa Elukindlustuse kolmanda samba pensionivarade maht.

?Inimesed on siiski hakanud rohkem mõtlema tuleviku peale ja viimaste aastate soodsa majanduskeskkonna tingimustes on tekkinud selleks ka reaalsed võimalused,? möönis Kitt. Samas on tema sõnul viimastel aastatel kasvanud ka eestlaste rahasäästud ning üheks pikaajalise säästmise ajendiks on just valmistumine pensionipõlveks. ?Eesti soodsal maksukeskkonnal on pensioniinvesteeringute puhul oluline roll,? ütles Kitt.

Ühispanga Elukindlustuse juhatuse esimehe Indrek Holsti sõnul on Ühispanga kolmanda samba pensionifondide varade maht selle aasta 11 kuuga kosunud 48 protsenti. Elukindlustuse kolmanda samba varade ehk reservide maht on 11 kuuga kasvanud 68 protsenti. ?Kasv on mingil määral hoogustunud, aga ma ei pea seda erakordseks. Eriti veel selle taustal, kui hästi läheb meie majandusel tervikuna ja kui palju on inimeste keskmine sissetulek kasvanud,? ütles Holst. Ta lisas, et inimesed hakkavad õnneks mõistma, et riiklikust pensionist on vähe heaks vanaduspõlveks. Saadakse ju vaid 40?45 protsenti oma viimasest sissetulekust.

?Hoogu on kolmanda samba laekumistesse viimasel ajal lisanud teadlikkuse kasv. Selle aasta üheks erandiks võiks olla endised Hansa aktsionärid, kes võiksid kuni 15 protsenti oma aasta sissetulekust läbi soodsamate maksutingimuste investeerida, aga senini ei ole turu olulist muutust tähele pannud,? sõnas Holst.

Ka Holst on veendunud, et maksusoodustused motiveerivad inimesi just pikemaajaliselt säästma. ?Samas on selge, et kui peres pole, mida säästa, siis seda lepingut ei tehta,? tõdes ta. ?Eraisikute laenuturu kasv omab tugevat mõju säästuturule, kuna väga paljud on ennast täis laenanud ning seetõttu oma pensionikindlustuse tulevikku lükanud,? märkis Holst.

Paljusid inimesi hoiab kolmanda pensionisamba investeeringutest eemal hirm, et nende raha on kuni 55aastaseks saamiseni külmutatud. See ei ole nii. Iga investor võib kahe aasta möödudes raha fondist välja võtta, kuid siis tuleb tagasi maksta riigilt tagasi saadud tulumaks. Kui investoril tekib ettenägematu rahavajadus, siis saab ta investeeringu katkestada, raha fondist välja võtta ning hiljem uuesti alustada. Olulisim on asjaga kohe algust teha.

Väärikaks vanaduspõlveks tuleb koguda kolmandasse sambasse vähemalt 8?10 protsenti brutosissetulekust. 10 000 krooni teeniv inimene peaks kolmandasse sambasse iga kuu panema 800?1000 krooni. See on raske, kuid riik annab tulumaksu tagasi. Ülaltoodud näites kuni 2880 krooni.

Hetkel kuum