Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestlased on suurendanud panust täiendavasse pensionisse

    Aastaga on eestlaste rahapaigutus kolmandasse ehk täiendavasse pensionisambasse ja pensionikindlustusse kokku kasvanud 0,9 miljardilt kroonilt 1,5 miljardile kroonile. Samas on end vabatahtlike pensionifondide või pensionikindlustusega kindlustanud vaid 85 000 inimest ehk 13 protsenti töötavatest eestlastest.
    Täiendava kogumispensioni sissemaksete suuruse määrab koguja ise ning makse suurust on võimalik muuta. Lisaks annab täiendav kogumispension 24 protsenti tulumaksusoodustust aasta jooksul tehtud sissemaksetelt, mis ei ületa 15 protsenti koguja brutosissetulekust. Kogujal on võimalik pensionifondi vahetada, saada maksepuhkust ning leping katkestada. Kogutud summa saab kasutusele võtta 55. eluaastast alates. Sealjuures on maksuvabad igakuised või kvartaalsed väljamaksed.
    Hansapangas on kolmanda samba pensionifondide maht kasvanud aasta algusest 2,5 korda, ütles Hansa Investeerimisfondide fondijuht Robert Kitt. Ta lisas, et veidi aeglasemas tempos ehk 1,5 korda on aasta algusest kasvanud Hansa Elukindlustuse kolmanda samba pensionivarade maht.
    ?Inimesed on siiski hakanud rohkem mõtlema tuleviku peale ja viimaste aastate soodsa majanduskeskkonna tingimustes on tekkinud selleks ka reaalsed võimalused,? möönis Kitt. Samas on tema sõnul viimastel aastatel kasvanud ka eestlaste rahasäästud ning üheks pikaajalise säästmise ajendiks on just valmistumine pensionipõlveks. ?Eesti soodsal maksukeskkonnal on pensioniinvesteeringute puhul oluline roll,? ütles Kitt.
    Ühispanga Elukindlustuse juhatuse esimehe Indrek Holsti sõnul on Ühispanga kolmanda samba pensionifondide varade maht selle aasta 11 kuuga kosunud 48 protsenti. Elukindlustuse kolmanda samba varade ehk reservide maht on 11 kuuga kasvanud 68 protsenti. ?Kasv on mingil määral hoogustunud, aga ma ei pea seda erakordseks. Eriti veel selle taustal, kui hästi läheb meie majandusel tervikuna ja kui palju on inimeste keskmine sissetulek kasvanud,? ütles Holst. Ta lisas, et inimesed hakkavad õnneks mõistma, et riiklikust pensionist on vähe heaks vanaduspõlveks. Saadakse ju vaid 40?45 protsenti oma viimasest sissetulekust.
    ?Hoogu on kolmanda samba laekumistesse viimasel ajal lisanud teadlikkuse kasv. Selle aasta üheks erandiks võiks olla endised Hansa aktsionärid, kes võiksid kuni 15 protsenti oma aasta sissetulekust läbi soodsamate maksutingimuste investeerida, aga senini ei ole turu olulist muutust tähele pannud,? sõnas Holst.
    Ka Holst on veendunud, et maksusoodustused motiveerivad inimesi just pikemaajaliselt säästma. ?Samas on selge, et kui peres pole, mida säästa, siis seda lepingut ei tehta,? tõdes ta. ?Eraisikute laenuturu kasv omab tugevat mõju säästuturule, kuna väga paljud on ennast täis laenanud ning seetõttu oma pensionikindlustuse tulevikku lükanud,? märkis Holst.
    Paljusid inimesi hoiab kolmanda pensionisamba investeeringutest eemal hirm, et nende raha on kuni 55aastaseks saamiseni külmutatud. See ei ole nii. Iga investor võib kahe aasta möödudes raha fondist välja võtta, kuid siis tuleb tagasi maksta riigilt tagasi saadud tulumaks. Kui investoril tekib ettenägematu rahavajadus, siis saab ta investeeringu katkestada, raha fondist välja võtta ning hiljem uuesti alustada. Olulisim on asjaga kohe algust teha.
    Väärikaks vanaduspõlveks tuleb koguda kolmandasse sambasse vähemalt 8?10 protsenti brutosissetulekust. 10 000 krooni teeniv inimene peaks kolmandasse sambasse iga kuu panema 800?1000 krooni. See on raske, kuid riik annab tulumaksu tagasi. Ülaltoodud näites kuni 2880 krooni.
  • Hetkel kuum
Asse Sauga: aga mis siis on meie riigi missioon?
Mis oleks, kui meie riik sõnastaks täpselt oma missiooni, visiooni ja vastuse väga lihtsale, ent olulisele küsimusele – miks, küsib ettevõtja, krüptorahanduse ekspert ja metafüüsik Asse Sauga.
Mis oleks, kui meie riik sõnastaks täpselt oma missiooni, visiooni ja vastuse väga lihtsale, ent olulisele küsimusele – miks, küsib ettevõtja, krüptorahanduse ekspert ja metafüüsik Asse Sauga.
Powell ei näe veel sel aastal intressitõusu kärpeid Lisatud Jerome Powelli kommentaarid
Föderaalreserv tõstis intressimäära 25 baaspunkti võrra, otsusele järgnes pressikonverents Föderaalreservi juhi Jerome Powelliga.
Föderaalreserv tõstis intressimäära 25 baaspunkti võrra, otsusele järgnes pressikonverents Föderaalreservi juhi Jerome Powelliga.
Kuidas muuta jõukuse kasvamine paratamatuks?
„Naabermaja miljonär“ on väga kasulik ja inspireeriv raamat, mis aitab ümber lükata müüdi, et rikkaks saamise ainus võimalus on hiigelsuur palk, rikkad vanemad või üüratu pärandus. Raamat tõestab empiirilise uurimise põhjal, et raske töö, usinus, kokkuhoidlikkus ning aeg võivad ka tavainimese jõukaks teha.
„Naabermaja miljonär“ on väga kasulik ja inspireeriv raamat, mis aitab ümber lükata müüdi, et rikkaks saamise ainus võimalus on hiigelsuur palk, rikkad vanemad või üüratu pärandus. Raamat tõestab empiirilise uurimise põhjal, et raske töö, usinus, kokkuhoidlikkus ning aeg võivad ka tavainimese jõukaks teha.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Juhtimises on coaching nõu ja tagasiside andmisest tulemuslikum
Marcia Reynoldsi raamat “Coach´i inimest, mitte probleemi” on võluv ja mitmekihiline teekond coaching
Marcia Reynoldsi raamat “Coach´i inimest, mitte probleemi” on võluv ja mitmekihiline teekond coaching
Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: tuleb madin
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
HKScani uus personalijuht: tootmisvaldkond kõnetab mind
"Delovõje ljudi" saatekülaliseks on suurima toidutootja HKScani Rakvere lihatööstuse uus personalijuht Ksenia Sheveleva, kes on kogenud personalijuht ja saab hakkama ka pea tuhandepealise ettevõttega.
"Delovõje ljudi" saatekülaliseks on suurima toidutootja HKScani Rakvere lihatööstuse uus personalijuht Ksenia Sheveleva, kes on kogenud personalijuht ja saab hakkama ka pea tuhandepealise ettevõttega.

Olulisemad uudised

Oliver Kruuda venitas kavala nõksuga kohtuistungi algust edasi
Täna hommikul vahetult enne kohtuistungi algust sai Tallinna ringkonnakohus teada, et maksukuriteos süüdistatav ärimees Oliver Kruuda ütles üles kliendilepingu kaitsjaga, mistõttu lükkub asja arutamine aprillikuusse.
Täna hommikul vahetult enne kohtuistungi algust sai Tallinna ringkonnakohus teada, et maksukuriteos süüdistatav ärimees Oliver Kruuda ütles üles kliendilepingu kaitsjaga, mistõttu lükkub asja arutamine aprillikuusse.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.