Hansapanga väikeaktsionär võitis lahingu, aga kaotas sõja

Tänavu 11. veebruari hommikul 9.30 said Hansapanga väikeaktsionärid Rootsist tõelise Hiiobi sõnumi ? nende lemmik on otsustatud üle võtta. Aga Hansapanga aktsia oli Tallinna börsil kaubelnud väikeaktsionäridele kui hea vein, mis seismisega aina paremaks ja kallimaks läks. 1992. aastal Hansapanga asutamisel investeeritud 100 kroonist sai 13 aastaga uskumatud 600 000 krooni. Nii kiiret raha kasvu on teist korda elus võimatu saavutada. Selle rahamasina asutasid 1992. aasta juunis üheksa meest: Rein Kaarepere, Tõnu Laak, Rain Lõhmus, Heldur Meerits, Jüri Mõis, Andres Saame, Toomas Sildmäe, Olari Taal ja Hannes Tamjärv.

Aga ?svenssonid?, kes otsustasid eestlaste kiire rikastumise lõpetada, pakkusid tänavu 11. veebruari hommikul ühe aktsia eest 172,11 krooni ehk 11 eurot. Selle pakkumise lükkasid väikeomanikud koos Hansapanga asutajate, eestlasest nõukogu liikmete ja tegevjuhtidega üksmeelselt tagasi ning mõnda aega püsis lootus, et Balti riikide suurim pank jääb ka edaspidi kaubeldavaks Tallinna börsil ning oht on möödas. ?Swedbankis on mõned inimesed vist vahepeal purjus olnud, kui ütlevad, et see on hea võimalus aktsiad rahaks teha,? kommenteeris rootslaste esimest pakkumist Hansapanga üks asutaja Heldur Meerits.

Lootus, et pakkumine Hansapanga aktsiatele nurjub ja pank jääb börsile, kustus aga õige pea. Rootsi pank kergitas märtsi lõpus pakkumist aktsia kohta 39 krooni ehk 2,5 euro võrra, 211,23 kroonini ehk 13,5 euroni. Uus hind tõstis Swedbanki poolt taga aetud aktsiate väärtuseks 27 miljardit krooni, mis oli vanast pakkumisest viie miljardi krooni võrra enam.

Selle hinnaga nõustusid aktsiaid müüma nii Hansapanga asutajaliikmed Hannes Tamjärv, Rain Lõhmus, Heldur Meerits, Jüri Mõis kui ka panga pikaaegne juht Indrek Neivelt.

?Ma parema meelega ei müükski, oleks edasi väikeaktsionär,? oli siiski Meeritsa kommentaar ajakirjandusele. Eesti väikeaktsionäridel ei olnudki tegelikkuses panga saatuse osas palju midagi kaasa rääkida. Hinda pidid rootslased tõstma välismaiste kutseliste Hansapanga investorite survel, sest ka nemad pidasid hinda liiga madalaks. Nemad otsustasid pärast teist Swedbanki pakkumist Hansapanga saatuse ja kustutasid selle kui börsifirma eluküünla.

Eesti päritolu väikeinvestoritele kuulus ligi seitse protsenti Hansapangast. Arvuliselt oli väikeomanikke kodust veebruari keskel üle 4000, neist enamik oli eraisikud või firmad ning nende aktsiate müük Swedbankile tõi eestlaste pangaarvetele kokku üle nelja miljardi krooni. Panga nõukogu liikmete ja juhtide käes oli juba protsent panga väärtpaberitest. Swedbanki valduses oli selleks ajaks juba ligi 60% Hansapangast.

Pärast Swedbanki ülevõtmisteadet ei tulnud kaua oodata ka Hansapanga pikaaegse juhi ja üle veerand miljoni Hansapanga aktsia omaniku Indrek Neivelti tagasiastumisteadet. Aprilli keskel teatas ta lahkumisest. See pani punkti 14 aastat kestnud pangatööle, viimased kuus aastat sellest Hansapanga eesotsas.

Küsimusele, miks ta otsustas pangajuhi ameti maha panna, vastas Neivelt ausalt: ?Pole tahtmist ja energiat jätkata.? Ta lisas rõõmsameelselt: ?Olen nüüd vaba mees.? Tänaseks on teada, et Neivelt jätkab tööd Hillar Tederi omanduses olevas Venemaa pangas.

Swedbank lubas aasta jooksul mitu korda Tallinna börsile üle kolida.

Lõppeva aasta jooksul käis Eesti meediast mitu korda läbi spekulatsioon, et Swedbank lubab aktsiad noteerida Tallinna börsil.

?Swedbanki tulek Tallinna börsile oleks muidugi tervitatav ja mina oleksin selle üle rõõmus,? kommenteeris Äripäeva analüütik Raivo Sormunen. See annaks tema sõnul Eesti väikeinvestorile võimaluse taas, kuid lahjendatud kujul investeerida Hansapanga aktsiatesse.

Põhjamaade suuruselt viies pank Swedbank kinnitas koguni, et sellest võimalusest on räägitud nii kõigi kolme Balti börsiga kui ka Hansapanga juhtidega. Senini pole aga veel midagi juhtunud.

Swedbankist tulnud vihjetest võis välja lugeda, et Rootsi pank noteerib end siin vaid siis, kui tal õnnestub viia noteerimine läbi lihtsustud korras. Ehk talle pakutakse teistest odavamat hinnakirja ja panka aidatakse börsiinfo eesti keelde tõlkimise osas. Nii et mõnes mõttes on rootslased taas ultimaatumi esitanud.

Eestlaste huvi Swedbanki aktsia vastu võiks olla päris suur.

Augusti lõpu seisuga olid eestlased Swedbanki aktsiaid ostnud juba 80 miljoni krooni eest. ?Swedbanki aktsiatega tehakse iga päev mõni tehing,? kinnitas toona Hansabank Marketsi maakler Romet Tepper.

See annab alust oletada, et Tallinna börsil oleks Swedbanki aktsia suure tõenäosusega kui mitte kõige likviidsemate väärtpaberite hulgas, siis üle keskmise hea kauplemisaktiivsusega.

Pikaajalise ja passiivse investorina, kes lihtsalt ostab säästudest aktsiaid juurde, kaotasin koos Hansapanga aktsiate kadumisega lihtsa investeerimisvõimaluse.

Raske isegi meenutada, millal ma ostsin esimesed 1000 aktsiat, see oli vist 2000. a kanti. Hansapank oli ja on kogu Baltikumi majanduse peegel ja aktsiakasvu peatumist või kukkumist ei olnud vaja karta. Samas ei ole ma kunagi investeerinud puhtast patriotismist.

Olen oma Hansapanga aktsiatest saadud raha tänaseks usaldanud Hansapanga Personaalsele Varahaldusele, nemad on professionaalsed investorid.

Küsimusele, milline börsifirma võiks asendada Hansapanga aktsiat Tallinna börsil, vastaksin, et pikas jooksus usaldaksin Eesti Telekomi ja Tallinki aktsiaid.