Lugeja hindab kontrollitud fakte

?Äripäeva loen iga päev, sest see annab teada rahast nii, nagu see tegelikult on. Samuti on faktid kontrollitud ning vaadatakse toimunut üldisemas pildis,? rääkis Äripäeva lugeja, ASi KeVa juhatuse esimees Rein Siim, kes peab meedia puhul väga oluliseks objektiivset ning kontrollitud informatsiooni.

Igapäevaselt ka muudele ajakirjandusväljaannetele pilku peale viskav Siim nimetab Äripäeva ajaleheks, mis toob välja nii ühiskonna kui ka ärimaailma telgitaguseid ning põhjusi. ?Erinevaid teemasid vaadatakse sügavamalt ja laiemalt ning klants ja glamuur on jäetud tagaplaanile,? ütles ta. Siim hindab Äripäeva kirjutisi ning tunneb, et need on kirjutatud just temasugustele inimestele, kes vajavad uut informatsiooni ning erinevaid vaatenurki, samuti on oluline ka ülevaade muudes eluvaldkondades toimuvast.

Raplamaa põllumees ja Otimardi OÜ juhatuse esimees Mati Kutser huvitub ajakirjanduses eelkõige oma tegevusega seonduvatest teemadest ? transpordist ja põllumajandusest. ?Erinevad TOPid pakuvad ka huvi, eriti need, mis on just oma maakonna ettevõtete kohta,? ütles Kutser, kes peab Äripäevast lugu just professionaalsuse tõttu, artiklitel on kontrollitud taust. ?Kuna enamik Äripäeva lugejaist on siiski Tallinna ja Harjumaa inimesed, siis on lehes ka vähem põllumajandusest juttu, kuigi võiks rohkem linnainimestele olla selgitavaid artikleid põllumajanduse olukorrast, et ei jääks valearusaamasid põllumajandustoetuste kohta,? rääkis Kutser.

?Äripäevast huvitab eelkõige enda tööga seonduv informatsioon või põhjalikumad uurivad artiklid, mille kallal ajakirjanik on tõsist tööd teinud ning toonud välja ka teema sisemised seosed,? rääkis EMF Capital OÜ juhatuse liige Rain Amor, kelle sõnul on ärimeestel nii-öelda kaalukausi loogika. ?Ärimehed loevad artikleid kaalumiseks ja hindamiseks, mitte kiirete järelduste tegemiseks. Me otsime natuke rohkem vastuolusid kirjutises oma mõtete, teadmiste ja kogemuste najale toetudes,? ütles Amor, kes loeb Äripäeva lisainfoks, sest tööalast informatsiooni ning teadmisi ammutab ta mujalt.

Keskmise lugeja huvidega peavad oma töös arvestama Äripäeva erinevad üksused.

Näiteks uudistetoimetus lõi sel aastal uuriva toimetuse, mis hakkab regulaarselt avaldama uurivaid lugusid, eesmärgiga välja uurida midagi põnevat ning tekitada lugejas emotsioone. Valdavalt on uurimise all korruptsioon, raharaiskamine, konflikt ? juhtumid, kus on olemas nii ohver, süüdlane kui tekitatud kahju. ?Püüame ka selget positsiooni hoida pigem väikeettevõtete poole, et nemad saaksid omale huvitavat lugemist selle näol, mida kirjutatakse suurtest ettevõtetest, sest ka väikeettevõte tahab kunagi suureks saada,? rääkis uuriva toimetuse juht Raimo Ülavere.

Sihtgrupp tähendab eripärasid ka reklaamile. Suurem osa reklaamist on ettevõttelt ettevõttele suunatud, ettevõtjad moodustavad ka enamiku lugejaskonnast. ?Loomulikult on meie lugeja Riks eneseteadlik inimene, ta teab, mida tahab ning mis talle vajalik on. See teeb reklaamimüügi veidi keerulisemaks, sest reklaam peab olema väga hästi läbi mõeldud, tema varem tekkinud hoiakut reklaamitava kauba või teenuse suhtes on raske kõigutada,? rääkis Äripäeva reklaamiosakonna juht Ethel Reier. Levis eristab Äripäeva teistest lehtedest näiteks see, et üksikmüügist müüakse keskmiselt 350?400 lehte päevas ehk vaid ca 2% tiraazhist. Ülejäänud jõuavad ligi 20 000 tellija postkasti. Tellijate leidmiseks aga korraldab Äripäev kuus ca 15?20 minikampaaniat, mis tutvustavad uuele potentsiaalsele lugejale põhilehte ja selle lisasid.

Kampaaniate eelarve on levijuhi Rain Väädi sõnul sama suur kui teistel päevalehtedel, kuid sihtgrupi väiksuse tõttu on ka tulemus väiksem. See on ka põhjus, miks on kampaaniad kindlatele inimestele mõeldud.

Kasutatakse ka koostöövõimalusi firmadega, näiteks kui soovitakse teha klientidele kingitust, on üks võimalus kinkida mingiks perioodiks Äripäeva tellimus.

Äripäeva tüüplugeja on koostatud Emori otsustajate meediauuringute põhjal.

ÄP tüüplugeja on mees oma parimais aastais. ÄP toimetajad on talle nimeks pannud Riks. Hiljuti tähistas ta oma 40. sünnipäeva. Ta on väikefirma juht ja omanik. Firmas töötab ligi seitse töötajat ja see on hetkel piisav, arvab Riks.

Riksi kogemus ütleb: selleks, et firmal hästi läheks, tuleb teha reklaami. Et reklaamist kasu oleks, tuleb kasutada spetsialistide abi. Nii ongi Riks juba paar aastat teinud koostööd reklaamifirmaga, sest nemad oskavad soovitada parima sihtgrupi ja hinnaga väljaande. Kuigi Riksi firma hetkel reklaami ei vaja, plaanib ta siiski aastas kulutada mõnikümmend tuhat krooni reklaamile, sest see aitab müüki edendada.

Riksi unistuseks on, et tema firmast saab turuliider ning temast lugupeetud suurärimees.

Väljaandele on vaja sihtgruppi, et teada, kellele lehte tehakse.

Konkreetselt Postimehe puhul on siinse rahva vähesuse tõttu oluline haarata niisama hästi kui kogu eestikeelset, viimasel ajal ka venekeelset lugejaskonda. Ehk me ei saa kaotada ühtegi ajalehte lugeda tahtvat inimest lihtsalt seepärast, et ta ei ole meie sihtgrupist.

Tegelikult sunnib ka meie lugejaskonna struktuur, mis on seinast seina, tegemagi lehte kõiki neid arvestades, mitte oma sihtgruppi piiritledes.

Lehte on kergem teha kitsale sihtgrupile, sest grupi huvid ja ootused ajalehe osas on täpsemini määratletavad, käsitleda saab rohkem teemasid, mis just sellele sihtgrupile peale lähevad või vajalikud on.

Ka autoga Tallinnast välja sõites on mõistlik varakult selgeks teha, kas eesmärk on jõuda Tartusse või Pärnusse.

Osal on raske teha lehte nii kitsale kui ka laiale sihtgrupile. Teised saavad mõlemaga hästi hakkama. Edukad saavad selgelt aru, millist lehte nad teha tahavad, ega püüa korraga mõlemat eesmärki.

Tegelikult on väljaandele vaja lugejaid, mitte sihtgruppi. Selles mõttes erinevad üldhuviajalehed spetsialiseeritud väljaannetest nagu Äripäev. Tavatseme toimetuses ikka öelda, et meie sihtgrupp on leiva sihtgrupp ehk inimesed, kes leiba söövad. Samas on oluline mõista, et sedavõrd suure auditooriumi sees on ka inimeste huvid ja ootused äärmiselt mitmekesised.