Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kulla hind käis 25 aasta tipptasemel
Kulla hind tõusis eile Aasias 25 aasta tipptasemele. Kulla hind tõusis 0,9 protsenti, 544,60 dollarile unts, kuid hakkas seejärel ära vajuma. Kell 16 näitas kulla hind juba 0,45protsendist miinust, makstes 537,50 dollarit.
Kulla hinna tõusu taga oli investorite inflatsioonihirm, mis muutis inflatsioonikindla kulla atraktiivsemaks. Fondid ostsid kulda, hajutamaks aktsiate ja võlakirjade riski.
Inflatsiooniohtu küttis üles nafta hinna tõus, mille tõusumootoriks on üleilmne majanduskasv.
Kulla rekordiks on 873 dollarit unts ja see pärineb 1980. aastast, mil USAs ulatus THI tõus 12 protsendile.
"Investorid ostavad kulda maandamaks inflatsiooniriski," ütles Numis Securitiese analüütik John Meyer Bloombergile. "Inflatsioonitont võib tulla tõusvatest toorainehindadest nagu nafta ja maagaas."
Meyer arvas, et kulla hind võib sel aastal tõusta 600 dollarile unts, sest dollari nõrgenemisootus võib tõsta keskpankade ja toorainefondide huvi kulla vastu.
Merrill Lynchi lühianalüüs näitas, et viie aastaga on kulla tootlus 90 protsenti, USA S&P 500 indeksil koos reinvesteeritud dividendidega 2,7 protsenti ja kaheaastastel võlakirjadel 30 protsenti.
Venemaa keskpank teatas novembris, et nad kavatsevad kahekordistada kulla osakaalu valuutareservis. Samas suunas võivad liikuda ka LAV ja Argentina.