Kui kaua veel?

Eesti Energia AS (EE), samuti AS Eesti Gaas (EG) ja AS Elion on läinud üle põhimõtteliselt uuele tehnilise infrastruktuuri arendamise turumajanduslikule teele, pakkudes uutele või pakutava teenuse tarbimist suurendada soovivatele klientidele mugavaid ja asjalikke lahendusi. Arvestades tarbijate vajadusi, võetakse pangalaenu, finantseeritakse ja krediteeritakse ise kogu arendustegevust. EE ehitab või rekonstrueerib elektri põhivõrgu ja jaotusvõrgu uute objektide tarbeks vastavalt liitumislepingule ise; EG projekteerib ja ehitab vastavalt ostu-müügi lepingule gaasitorustiku uute objektide tarbeks kuni liitumispunktini ise; Elion ehitab või rekonstrueerib telefoni- ja internetiühendused tarbijateni vastavalt sõlmitud teenuse lepingule. Süsteem toimib ja kõik asjaosalised on rahul.

Investeerimisküsimused lahendatakse liitumislepingute ja muude tänapäevaste instrumentide abil. Nt elektrivõrguga liitumiseks vastatakse EEs ärikliendile 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamist tehtava lepingupakkumisega ja liitumistingimustega nõustumise korral sõlmitakse liitumisleping ja väljastatakse arve, mille tasumisel läheb asi aega viitmata töösse.

Samal ajal korraldab AS Tallinna Vesi (TV) linna vee- ja kanalisatsioonivõrgu arendamist vanas, sotsialismiajast pärinevas stiilis, sundides oma tulevasi kliente oma põhitöö asemel tegelema vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimise ja ehitamisega. Ka väiksemad vee-ettevõtjad ei ole valmis nüüdisaegseid lahendusi pakkuma ega ehitama või rekonstrueerima vee- ja kanalisatsioonitorustikke, mis teenindaksid uusi objekte.

Projekteerimis- ja ehitustegevus krundi piirides on olnud ja jääb arendaja ülesandeks, kuid kõik tehnovõrgud väljaspool krunti tuleb lahendada kogu piirkonna või isegi kogu linna huvisid arvestava eraldi projektiga. Krundivälised tehnovõrgud peaks klientuurist ja teenusepakkumisest huvitatud võrguvaldaja lahendama koostöös kohaliku omavalitsusega iseseisvalt ja arendajate tegevust ajaliselt ennetades.

Miks EE või EG tellivad Tallinnas projektid, valivad ehitaja, võtavad kaevamisloa, ehitavad või rekonstrueerivad hoonevälised trassid, kuid TV seda ei tee? Millistest põhimõtetest lähtub oma arendustegevuses äriühing TV, kus Tallinna linnale kuulub 6 939 130 aktsiat? Kui kaua lubab linnavalitsus TV-l ja muudel vee-ettevõtetel koormata kinnisvaraarendajaid neile mitteomaste ülelinnaliste või piirkondlike probleemide lahendamisega?