Ehkki Tallinki aktsia tõusis eile kõigest 1,1 protsenti oli see ettevõtte aktsionäride jaoks pärast firma börsiletulekut paremuselt teine börsipäev.
Möödunud aasta 9. detsembril börsile tulnud Tallink Grupi aktsia tõusis kõige enam möödunud aastal 20. detsembril, kui hinnale lisandus päevaga 2,25 protsenti.
Eilne 1,1protsendine tõus tasemeni 4,58 eurot (71,66 krooni) oli väärtpaberile börsil oldud aja jooksul paremuselt teine tõusupäev. Kogu börsil oldud aja jooksul on aktsia kallinenud seitsmel ja odavnenud seitsmeteistkümnel päeval. Neljal päeval on Tallinki aktsia hind jäänud muutumatuks.
Investoritel tekkis suurem huvi Tallinki vastu teisipäeval, mil aktsia päevasiseselt 4,25 euro (66,50 krooni) peal ära käis ja mis palju suuremaid ostuhuvilisi välja meelitas.
Eilset aktsiahinna tõusu võis toetada kolmapäeval avaldatud investeerimispanga Suprema analüüs, mis andis väärtpaberile 12-18 kuu perspektiivis 5,50eurose (86,06 krooni) hinnasihi. Samal päeval kordas oma 5eurost (78,23 krooni) hinnasihti Tallinki aktsiale ka Hansapank.
Uudis jõudis uudisteagentuuri Bloomberg kaudu ka rahvusvahelisse pressi.
Tallinki ümber on melu viimastel päevadel püsinud nii suur, et ülejäänud aktsiatega kauplemine on Tallinna börsil peaaegu ära unustatud.
Kui Tallinkiga tehti eile 104 tehingut, siis Klementi ja Baltika järgnesid mõlemad kumbki kõigest 13 tehinguga.
Baltika aktsia pole viimase nädala jooksul investoritele närvikõdi pakkunud ning väärtpaberi liikumine on olnud igav.
Ehkki müügihuviliste osakaal on olnud ostjatest viimasel ajal suurem on 13,10 euro (204,97 krooni) peal püsinud juba pikemat aega vastas üks suurem ostuhuviline (ostuhuvilised).
Enne IV kvartali tulemuste avaldamist aktsiale siiski tagasiminekut ei julgeks prognoosida. Baltika neljanda kvartali müügimahu kasv oli igati tugev (24 protsenti) ning arvata võib, et tugev kasv konverteeritakse ka korralikuks kasuminumbriks.
Positiivse poole pealt võiks ära mainida praeguse krõbeda külma ilma, mis võib panna tarbijad üle vaatama oma soojade talveriiete varud.
Seotud lood
Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu.
Viimased uudised
Droonimüüja: Eesti on teistest maha jäänud
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele