Mait Sooaru tahvelarvutit tavalise vastu ei vaheta

Andmetöötlus- ja andmeedastusfirmat Itella juhtiva Mait Sooaru igapäevane töövahend - tahvelarvuti Hewlett Packard TC1000 - näeb välja nagu sülearvuti. Kuid lisaks tavalistele arvutifunktsioonidele saab selle ekraani kasutada ka tahvlina, kuhu vastava pliiatsiga vabas käekirjas kirjutada.

Kroonilisele märkmetegijale on tahvelarvuti Sooaru sõnul asendamatu, kuna paberijuppidele tehtud kirjutised kipuvad alatasa kuskile kaduma. "Kollaseid märkmepabereid oli mu laual terve hunnik, nüüd olen harjunud kõik asjad arvutisse kirjutama. Aga ka arvutimärkmete puhul tuleb neid dokumente ja faile aeg-ajalt korrastada, muidu tekib mingil hetkel ikkagi kaos," räägib Sooaru.

Tahvelarvutit kasutab ta igapäevaselt, nt koosolekutel märkmete tegemiseks. Samuti ka mõne jutu ilmestamisel graafiku või joonisega, lisab Sooaru, kirjutades näitena tahvlile mõned sõnad. Väga kiire kirjutaja tekst ilmub ekraanile küll imeväikese viivitusega, kuid käekiri on sama ehtne kui paberil. Inglise keeles kirjutatud sõnad tunneb arvuti ära ning sekunditega on võimalik muuta see tavaliseks tekstifailiks.

Trükkimise jaoks ilmub ekraani alaossa klaviatuur, millel saab pliiatsiga vajalikke tähti toksida. Pikema teksti trükkimiseks saab kasutada ka päris klaviatuuri ning mõne liigutusega saab tahvlist tavaline sülearvuti. Kuid erinevalt tavalisest sülearvutist asub TC1000 arvuti ekraani taga, mitte klaviatuuri all. "Eks see alguses pisut harjutamist nõuab, aga lõpuks harjud tahvlile kirjutamisega nii ära, et tavalise sülearvutiga enam ei lepiks," väidab Sooaru.

Võimaluste poolest on tema TC1000 võimsam kui nii mõnigi tavaarvuti - Pentium M protsessor, 80 gigabaiti kõvaketast ning 1024 megabaiti operatiivmälu. "Kuigi sellel on natuke väiksem ekraan kui mõnel sülearvutil, on see minu meelest täiesti piisav. Olen oma mudeliga väga rahul," kinnitab ta. Maksumuselt kuulub tema tahvelarvuti kallimasse hinnaklassi.

Oma töös kasutab Mait Sooaru põhiliselt Microsoft Office'i programme ja internetibrausereid. Vajadusel saab ta oma tahvelarvuti ühendada slaidiprojektoriga. Samuti on selle sisse ehitatud ID-kaardi lugeja, mis hõlbustab näiteks internetipangas käimist.

Sooaru kontorilaualt leiab ka tavalise suure lauaarvuti monitori, kuid arvutit ennast ei paista kusagil. "Tavalist arvutit siin kabinetis ei olegi. Panen tahvelarvuti doki ehk aluse peale ning saan töötada n-ö tavaarvuti suure klaviatuuri, suure ekraani ja hiirega," selgitab ta. Ka tahvelarvuti ekraan jääb samal ajal tööle, selle peal on Sooarul tavaliselt Outlook avatud. "Siis näen sissetulevaid e-kirju ilma, et peaks suure ekraani peal töö katkestama," selgitab ta. Sooaru saab avatud aknaid ka ühelt ekraanilt teisele liigutada. "Kiirelt koosolekule minnes võtan tahvelarvuti doki pealt ära ja kõik suures monitoris lahti olevad aknad hüppavad automaatselt tahvelarvutisse," kirjeldab ta.

Tahvelarvuti on Sooaru sõnul ideaalne töövahend ka reisidel. "See on lihtsalt nii väike, et seda on mugav igale poole kaasa võtta. Näiteks lennukis loen sealt mingeid dokumente või kirjutan e-kirju valmis, et need internetilevisse jõudes ära saata," räägib ta.

Kui Sooaru aga ei viitsi parajasti tööd teha, vaatab ta arvutist filmi või kuulab klappidega muusikat. Aku peab ilma täiendava laadimiseta vastu täpselt nii kaua, et üks film ära vaadata või kaks tundi tõsist tööd teha.

1,3kilone HP tahvelarvuti on Sooaru sõnul piisavalt kerge, et seda ka kontoris ringi liikudes kaenlas kanda. "Mõne töökaaslasega koridori peal kokku juhtudes on hea midagi üles märkida. Kuna meil levib WiFi võrk, saab jutu käigus mõningaid kirju üle vaadata," toob Sooaru arvutikasutusest näite.

Oma sõnul püüab Sooaru end igapäevatööd hõlbustavate tehnikauudistega alati kursis hoida. "Kui midagi huvitavat välja tuleb, siis tahaks võimaluse korral katsetada. Mulle sellised uued nii-öelda mänguasjad ikka meeldivad," naerab ta.

Lisaks tahvelarvutile kasutab ta veel ka mobiiltelefoni sisaldavat pihuarvutit. "Tahvelarvuti on küll väike, kuid sellega päris randa ei lähe. Pihuarvuti-telefoni kannan ikka igal pool kaasas," räägib firmajuht. "Sünkroniseerin omavahel suure arvuti ja pihuarvuti andmeid. Nii on kontaktid ja kalender mulle alati kättesaadavad," seletab ta.

Ilma kalendrita ma näiteks ei teagi enam, mis mul järgmise päeva ajakavas on. Olen õppinud pihuarvuti kalendrit täielikult usaldama, lisab ta.

Infoajastu tehnikauuendused pole Sooarule seni veel eriti pettumusi valmistanud, tavaliselt on need asjad praktikas tema töö lihtsamaks teinud. "Võib-olla mobiiltelefoni kaamera on üks neist asjadest, mis alguses küll vaimustust tekitas, kuid hiljem suhteliselt mõttetuks osutus - mõtled, et kui midagi väga kihvti näed, siis on hea kohe pildistada. Aga väga tihti neid kihvte asju just ette pole tulnud," tunnistab Sooaru täna. Minu järgmine mobiiltelefon on juba kaamera arvelt kergem, kinnitab Itella juht.

Arvutimüügifirma AS Kungla Dialoog müügijuhi Agu Alunurme hinnangul pole tahvelarvutid Eestis just eriti populaarsed. "Müügile tulid need umbes kolm-neli aastat tagasi, kuid populaarseks ei saanud," kinnitab ta. Ilmselt on hind liiga kõrge, kuid praktiline lisaväärtus selle tahvli näol pole piisavalt suur, usub Alunurm. Pihuarvutitel on täna juba samasugused võimalused olemas, lisab ta.

Viimane tahvelarvuti osteti Kungla Dialoogist umbes aasta tagasi. "Mõned ettevõtted on küll ostnud katsetamiseks ühe või paar tahvelarvutit kontori peale, kuid massilist hulgiostmist pole sellele järgnenud," nendib Alunurm.

Autor: Madli Kents