Lõunanaabritele tuli ehmatus

Sarnaselt eestlastega on ka Lätis-Leedus viimastel aastatel lisandunud palju esmakordseid väikeinvestoreid. Edukad pensionireformid on suunanud raha börsile ja investorite ahnus on kasvanud. Fondide kenad tootlusnumbrid muutsid inimesed julgemaks.

Esimeste iseseisvate edukate aktsiaostude järel tundub, et tahaks rohkem teenida. Tarvis on rohkem raha, mida pole. Abivalmis pangad pakuvad tarbimislaene - see raha on börsil. Lugu peaaegu nagu Eestis 1996-1997.

Aastatepikkuse tõusu järel on börsil teine tõsine languspäev. Oh seda imestust - paljud tahavad korraga müüa. Tagajärjeks aktsiate langus. Üha uued investorid vaatavad, et aktsiad langevad, müüme kah. Vanasti, headel aegadel, neelasid müüa soovitud aktsiad pensionifondid, Balti-suunalised aktsiafondid. Nüüd pole ostuhuvi. Miks? Teisel pool Läänemerd on perekond otsustanud fondiosakud ära müüa. Raha on vaja. Mõned aastad tagasi paigutasid nad osa säästudest Balti-suunalisse aktsiafondi. Aktsiafondid näitasid supertootlusi. Juba mõnda aega on tootlusnumbrid kehvemaks jäänud ja osaku hind langeb. Võib-olla hakkab varsti pensionipõli. Võib-olla panna raha mujale? Alguses on fondijuhil raha, kuid oh üllatust, müügikorralduste kuhjudes saab see otsa. Kuigi fondijuht usub Baltimaade edusse, peab ta hakkama raha saamiseks aktsiaid müüma. Fondist väljub rohkem raha, kui tuleb.

Meie imestame. Majandused kasvavad, ettevõtted pole tulemusi avaldanud, aktsiad pole kõrgelt hinnatud. Uudiseid pole. Puuduvad müügipõhjused. Aga hinnad langevad. Minu soovitus - ärge sõdige turu vastu.