Hasartmängud internetis - Eesti võimalus

Uued töökohad ning rohkem raha tervishoiule ja haridusele on vaid paar asja, mida Eesti võib online-hasartmängudest võita.

Hasartmängud internetis (online-kasiinod, pokkeritoad ja kihlveod) on õitsev majandusvaldkond, mille 2005. aasta tulu hinnatakse 12 miljardile USA dollarile (ligi 150 miljardile kroonile) ning millega tegelevad ettevõtted lähevad järjest Londoni börsile. Interneti hasartmängude mahtu ja Eesti SKPd kõrvutades võib öelda, et sel ettevõtlusel oleks Eesti majandusele suur mõju, kui suurfirmad Eestis tegevust alustaksid.

Hasartmänguleheküljed internetis vajavad turustajaid mänge reklaamima, keeleoskajaid tõlkima, programmeerijaid tarkvara arendama, disainereid kasutajaliidest looma; samuti on tarvis krediitkaardisüsteeme ja kliendisuhete haldureid. Turustus, kliendisuhted ja finantssüsteem nõuavad paljusid kõrgepalgalisi professionaale. See tähendab, et tekib hulk keskklassi töökohti, mis aitab Eestil oma oskustööjõudu hoida, toob palkade näol sularahavoo ning annab lisa ka riigikassale.

Eestil on kõik eeldused, et saada online-hasartmängude juhtivaks jurisdiktsiooniks. Eesti telekommunikatsioonisüsteem on hästi arenenud, eestlased on haritud ning keeleoskajad, ka finantssüsteem toimib suurepäraselt. Hiljuti Londoni alternatiivbörsile läinud ja 6 miljardi eest aktsiaid müünud Tartus asuv Playtech on juba interneti hasartmängude tarkvara juhtivaid arendajaid. Eesti suudaks ligi meelitada nii Skandinaavia, Venemaa kui ka Aasia mängureid.

Eestis asuv ettevõte saaks maksta Eesti keskmisest kõrgemat palka, kuid oleks maailma mõistes endiselt äärmiselt kuluefektiivne. Nii jäävad paljude Londoni online-mängude turustusfirmade klienditeenindajate palgad 14 000 ja 17 000 Briti naela (322 000 - 390 000 krooni) vahele.

Muidugi on ka riske, mida tuleb vältida, kui tahetakse, et valdkonnast tõuseks kasu Eesti tööandjatele ja -võtjatele. Esimene oht on anda välja online-mängude litsentse, ilma et sellega loodaks töökohti. Selle vältimiseks tuleb pakkuda keskkonda, mis soodustaks ettevõtteid juhtima kõiki oma tegevusi Eestist. Gibraltar ja Malta näitavad siinkohal head eeskuju: nad mitte ainult ei paku kodulehekülgi, vaid meelitasid ka suurettevõtteid kohapeal oma kontoreid avama.

Hasartmängufirmadelt tuleb nõuda mõistlikke makse. Siis jäävad firmad konkurentsivõimeliseks ja teenivad oma asukohariigile tulu, palgates kohalikke töötajaid ja makstes neile head palka. Samuti on tarvis rakendada kindlakäelist, selget ja vastutustundlikku mängupoliitikat.

Riigis on vaja luua haridusasutused, kus saab omandada vajalikke oskusi. Turunduse, finantsvaldkonna ja klienditeeninduse tundmine ning keeleoskus, mida mängufirmad nõuavad, on vajalikud pea igas tööstuses. Eesti võib seega saada juhtivaks sihtkohaks ka muude online-turundusteenuste pakkujatele.

Kas hasartmängude pakkujad internetis tormavad kohale kohe, kui litsentse hakatakse välja andma? Ilmselt mitte. Esmalt tuleb Eestil viia läbi tutvustuskampaaniaid, mis näitavad asukoha atraktiivsust suurte online-hasartmängude ürituste läbiviimiseks. Kui üks suur mängufirma juba oma peakorteri riiki üle toob ja edukaks osutub, järgnevad teised talle kiiresti.

Ajastus on see, mis määrab, kas Eestist saab tõesti edulugu või lihtsalt veel üks "mina ka" jurisdiktsioon. Euroopas on veel teisigi kõva potentsiaaliga online-hasartmängude jurisdiktsioone (nagu Sloveenia) ning teised juba teenivad selle pealt (nagu Malta). Eestil tuleb kiiresti otsustada ning rakendada efektiivset ja vastutustundlikku poliitikat, kui ta tahab luua töökohti ja jõukust.

Autor: Francesco Ravanelli