Korrastatud vana puittrepp annab uuelegi silmad ette

"Vana trepi korrastaja peab rinda pistma kaht sorti probleemidega," sõnab OÜ Kuukaar projektijuht Indrek Joala. "Ühel juhul on originaaldetailid säilinud, ent trepil on konstruktsioonilisi probleeme, näiteks on see ära vajunud või nagiseb. Teisel juhul on konstruktsioon küll tugev, ent puudu on detaile, näiteks on kunagi trepipulkade asemele kandilised kaikad paigaldatud."

Nõukogudeaegsete asendusdetailide välja vahetamist ei tohiks Joala sõnul peljata. "Levinumaid käsitööpulkade profiile võib leida ka poest, kui aga kaupluses pole, võiks pöörduda mõnda puidutreimisega tegelevasse töökotta. Nõnda saab trepi suhteliselt originaalilähedaste detailidega taastada. Iseenesest on aga vanad trepid tavaliselt tehtud heast stabiilsest materjalist."

Levinumateks vigadeks vanade treppide juures on tappühenduste väsimine ning astmete kulumine. Konstruktiivsed väsimised põhjustavadki vana trepi nagisemist ning kõikumist. "Probleemiks võib olla, et tihvtid on tappühenduste kohtades katki," selgitab Joala. Väikese kriuksumise võib aga lugeda puutrepi puhul loomulikuks. Trepi puhul on iga osa sisuliselt konstruktiivne element, siin kohtuvad puidu erinevad niiskustasemed, mis kuivades ja kokku puutudes võivad kägisemist põhjustada. "Tegu võib olla lihtsalt puidu loomupärase toimetamisega," teab Joala.

Huvitavamad detailid ja materjalid on ka üles pildistatud, nendega saab tutvuda kodulehel www.materjalid.net.

Praegu pakutakse portaali vahendusel ka päris mitut vana treppi, samuti trepidetaile, näiteks käsipuid ja trepipulki. Pakutavate treppide hinnad jäävad 5000 ja 12 000 krooni vahele.

"Enne ostu sooritamist peaks siiski koos puusepaga tulema ja trepi üle vaatama," soovitab Kalle Kase. "Muidu võib juhtuda, et inimene ei oska esmapilgul trepi uuesti kokku panemiseks vajalikku tööhulka ja nõudmisi arvestada."

Säästva Renoveerimise Infokeskuse vahendusel võib küsida infot ka kogenud meistrite kohta, kes ehk oskaksid vana trepi kokku panekul abiks olla. Paljud neist on koondunud ka Säästva Renoveerimise Infokeskuse juurde loodudvabatahtlikku Restauraatorite Ühendusse.

Haapsalus Suur-Lossi tänaval asub kodu, mille renoveerimisel otsustati uue trepi tellimise asemel väljaehitatavale pööningukorrusele looklema panna algselt hoopis teisest hoonest pärinev vana puittrepp.

"Meie ei võtnud treppi astmete kaupa lahti, kuigi transpordiga tuli vaeva näha," sõnab maja omanik Erki Meister. "Tõime trepi kohale kahes tükis. Meil väga vedas, sest kuigi tegu on keerdtrepiga, sobis ta avasse ideaalselt. Ühel pool on välissein, teisel pool mantelkorstna sein, lisaks on ta kinnitunud ülemistele laetaladele ja alt taladega toestatud."

Suure trepi transporti õuest tuppa kommenteerides sõnab Erki Meister muiates, et seda nii väga meenutada ei tahagi: "Niisugune trepp kaalub ikka mitusada kilo, päris raske oli."

Nüüd ootavad treppi ees veel viimistlustööd - see tuleb värvida, kinnitamist ootavad ka trepipulgad ja käsipuu. "Eks viimistlustööd annavad ikka lõpliku mulje, aga juba praegu on selge, et ilus tuleb," lisab Meister.