Pank haarab kindlustusturgu

Eesti finantsturud on oligo-poliseerunud juba mõnda aega. Kõigepealt surus Eesti Pank usaldusväärsust argumendiks tuues väikseid panku kokku. Aga kuskil pole öeldud, et suur pank on automaatselt ka usaldusväärsem. Kagu-Aasia finantskriisist ähmi sattunud Eesti pankurid likvideerisid omamaise panganduse, teadmata, et valuutakomitee süsteemis rohkem kui sajaprotsendiliselt reservidega kaetud valuuta vastu on mõttetu spekuleerida.

Hansapank ja Ühispank kontrollivad 80% Eesti pangandusturust. Sellele lisaks kontrollib Hansapank 50% krediidiasutuste turust. Eesti pangandusturg näeb välja nagu õlleturgki: valida on kahe maitse vahel, mida on raske eristada.

Samamoodi kipub minema kindlustusturul. Kindlustus on ühtpidi väga tänuväärne tegevuspõld. Kasvav elustandard lubab eestimaalasel osta üha kallimaid autosid ja muretseda üha edevamaid eluasemeid. Kuna hinnad on kõrged, enamik autodest-majadest ostetakse võlgu ja kindlustus on samas kohustuslik, siis tiksub igalt merevaatega ruutmeetrilt ja automootori mahuliitrilt kindlustusfirmadele kena kroon.

Autoliisingu intress on justkui ülimadalale toodud - 2,5%. Liimile läinud liisija avastab hiljem, et kõrgendatud kindlustustariifidega kooritakse temalt samal ajal mitu nahka.

Ei ole saladus, et eluasemelaenu võtma minnes võidakse mulle "näo järgi" peale suruda ka elukindlustus. Paljud tudengid on pidanud elu kindlustama koos õppelaenu võtmisega. Eks see tudengi elustiil ole keskmise kaskadööri omaga võrreldav tõesti. Kui siia lisada veel võimalik laenukindlustus, saamegi kena pildi "Brežnevi pakikesest", kus soovitud asja ostma minnes saad sundkorras kaasa palju muudki.

Igasugust vabatahtlikku, st mittesunduslikku kindlustamist on siiamaani Eestis vähe. Eestlane veel ei kipu oma teismelist last kindlustama näiteks selle vastu, et see naabrite juures kalli vaasi kaminasimsilt maha ajab. Nagu Ameerikas kombeks. Aga eks elatustaseme kasvuga tulevad ka sellised tooted turule.

Eesti varakindlustuse turg sai õige arenguhoo sisse 1993. aastal, kui võeti vastu esimene kohustusliku liikluskindlustuse seadus. Tänaseks on kohustuslik liikluskindlustus suuruselt teine kindlustustoode Eesti turul. Suurim toode on vabatahtlik ehk nn kaskokindlustus. See ei tulene seadusest, vaid liisingufirmade seatud tingimustest. Kuna 70% vabatahtlikku kindlustust omavatest autodest on liisitud, võib öelda, et kuni 60% Eesti mitte-elukindlustusturust on kohustuslik. Kokku andsid kaks toodet 67,8% 2005. aasta turukäibest.

Hansapank on teatanud kavatsusest luua varakindlustusfirma ja hakata pakkuma kindlustusteenust. Idee on lihtne: selle asemel, et suunata kindlustusvõtjad oma maaklerite vahendusel teiste firmade juurde, võiks ise siseneda 2,7miljardilise käibe ja 13%-lise aastakasvuga turule.