Eesti veebikeskkondadel puudub turundusstrateegia

Internetiturundusfirma Sevenline juht Priit Kallas arvas veebilehtede reklaamimisest rääkides, et Eestis reklaamitakse veebilehti nii vähe seepärast, et need ei too piisavalt raha sisse.

Kallase meelest on olematu sisustrateegia ja internetiturundus enamiku Eesti veebikeskkondade probleem. "Keskkonna loojail puudub sageli arusaam, miks külastaja peaks tahtma konkreetsel lehel viibida ja kuidas külastused rahaks muuta," nentis Kallas.

Kallas märkis, et peale esmase teatamise, et veebileht on olemas, ei olegi lehte ennast suurt mõtet reklaamida. Enamasti reklaamitaksegi kasu, mida külastaja lehelt saab.

Veebilehti reklaamivatest kampaaniatest on Kallasele viimasel ajal vaimukate teleklippidega silma jäänud bookinghouse.net. "Kuigi nad teatasid inimestele, et "meie veebiaadress on bookinghouse.net, siis esimesena öeldi klipis ikkagi: "Elu raske, reisimine lihtne"," rääkis Kallas.

Veebilehe Femme.ee turundusjuht Silvi Grigorjeva ütles, et põhjus, miks trükimeedias ei figureeri Femme.ee reklaame, on selles, et ei taheta mõjuda pealetükkivalt. "Soovime, et lugeja jõuaks meie lehele ise. Usume, et suhe selliste lugejatega on püsivam kui reklaamiga püütutega," ütles Grigorjeva.

Eesti Päevalehe turundusjuht Katre Kasmeli arvates on üks põhjus, miks veebilehtede uuenemise puhul ei tehta reklaami, ilmselt see, et arendustöö käigus võib üht-teist äparduda. Kas ei tööta kõik nii nagu peab, lehekülg on aeglane või muud sellist.

Kasmel lausus, et kuna Päevalehe paberversiooni uue kujunduse väljatuleku kampaania 2004. aastal läks väga edukalt, otsustati ka võrguväljaande uuendamisel kasutada sarnast taktikat.

Kuna plaanitud muudatused olid Kasmeli sõnul suured ning uus Päevaleht Online erineb vanast nii kujunduse kui ka ülesehituse poolest, sooviti kaasata lugejaid, et teha koostöös võimalikult kasutajasõbralik võrguväljaanne. Ka võimaldas kampaania kontseptsioon säästa võrguväljaannet täiendavast koormusest kriitilisel ülemineku hetkel.

Päevalehe kampaania alguses saadeti registreerunud kasutajaile e-kiri ja lugejatega suhtlemiseks avati blog, kus anti teada uuendamise edenemisest ja võeti vastu arendusettepanekuid.

"Kampaanias kasutasime peamiselt oma kanaleid, lisaks teisi paberväljaandeid, internetti, raadiot ja kleebiseid Tulika taksodel," andis Kasmel ülevaate.

Ta lisas, et kampaania esimene osa, mis kutsus ümberehitusel kaasa lööma, leidis aset kaks kuud enne üleminekut ja teine osa, mis teatas valmis uuest välimusest, kuu aega pärast üleminekut, kui vead olid parandatud.

"Uus kujundus on lugejate poolt kenasti vastu võetud ja külastatavus näitab head tõusutrendi," rõõmustas Kasmel.

Peatselt uueneb ka Äripäeva võrguväljaanne ning Äripäeva levidirektor Rain Väät ütles, et keskkonda on otsustatud reklaamida, kuna ollakse veendunud, et aripaev.ee-s on peidus suur potentsiaal.

"Meie eesmärk on paari-kolme kuu jooksul kolmekordistada aripaev.ee külastajate arvu ning luua seeläbi võimalus ka reklaamimüügi mitmekordistamiseks. Loota lihtsalt sellele, et keskkond ise lugejaid juurde meelitab, on liiga passiivne lähenemine," lausus Väät.

Kõige loogilisem on internetiteenust reklaamida internetis, kuid Eesti üleüldist internetiseeritust arvestades on ainult internetis reklaamimine lihtsalt sisse harjunud rumal komme.

Põhjuseks, miks internetikeskkondi väljaspool veebi ei reklaamita, võib eeskätt tuua raha. Haruharva julgetakse brändi lansseerides tulla välja tavameediat hõlmava kampaaniaga.

Kuna veebileht teha ja seal äri ajama hakata on suhteliselt lihtne ning paljud teevad selle isegi hobi korras ära, arvestatakse minimaalsete kuludega.

Sageli ei olegi otsest vajadust nii-öelda vanas meedias midagi reklaamida, sest ideaalselt töötab ka suust suhu leviv ehk mouth-to-mouth reklaam (Rate.ee) või on toode nagunii ainus tõsiseltvõetav ja seeläbi väga populaarne keskkond (Delfi).

Kui on soov sellistele end põhjalikult netiteadlike inimeste ajukurdudesse juurdunud brändidele vastu hakata, siis on muidugi teine lugu.

Sel juhul tuleb oma brändi tuntus lakke viia, et mõnedki viitsiksid proovida. Delfile astus hulljulgelt vastu näiteks Postimees Online, mis peamiseks reklaamikanaliks on loogiliselt valinudki oma füüsilise lehe veerud.

Sellele ei saanud muidugi omapoolsete arendustöödega veebilehe kallal ja mitmete reklaamidega nii oma lehes kui ka mujal vastamata jätta Päevaleht.

Üks põhjus veebikeskkondade reklaami vähesuseks on ka jäme joon, mis vanadest aegadest on tõmmatud interneti ja nii-öelda päris elu vahele.

Võib täheldada, et viimase aasta jooksul on Eestis kasvanud reklaamiandjate usaldus internetimeedia vastu. Üha enam kliente jätab reklaamikanalite valikust mõne traditsioonilisema kanali välja ja kaasab interneti.

Reklaamijad on hakanud tõeliselt internetile keskenduma. Seetõttu on kasutusele võetud kogu laiade reklaamivõimaluste arsenal ja seda sihipärasemalt kasutatud. Nii on näiteks hakatud paremini kasutama püsireklaamide ja tähelepanu köitvate suuremahuliste eksklusiivsete pindade eripära.

Internetti on aastaga ilmunud videoreklaamid, mistõttu saab sageli kasutada telereklaami materjale. Lisaks on esimesed kliendid hakanud ka eraldi interneti jaoks videoklippe tootma.

Paljudes kampaaniates on interneti jaoks tulnud kasutusele eraldi sõnumid ja kujundused. Suurenenud on internetireklaami kasutamine brändingu eesmärkidel.

Seoses sellega, et internet on ühiskonnas laialt levinud, võib arvatavasti peatselt näha ka laiatarbekaupade reklaamide liikumist internetti. Internetireklaam on hetkel kindlalt kõige kiiremini kasvav reklaamivaldkond.

Käesoleva aasta teises kvartalis kasvas turg eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 78 protsenti ning internetireklaami osakaal on tõusnud viie protsendini kogu meediareklaamist.

Ilmselt kasv jätkub, sest interneti kasutajaskond kasvab pidevalt ning ka kasutamisele kulutatav aeg on kogu meediakasutusajaga võrreldes mitu korda suurem 5protsendilisest eelarveproportsioonist.

Lisaks on internetireklaamil rida eeliseid teiste meediareklaamide ees ja endiselt mitu korda madalam kontaktihind kui näiteks tänasel turuliidril trükimeedial.

Internetireklaami osakaalu kasvu näitab ka kõigi arenenud maade kogemus, näiteks Suurbritannias hakkab internetireklaam edestama raadio- ja välireklaami.

Ka 2007. aastal peaksid jätkuma samasugused arengud, mis tänavugi: kasutatakse üha rohkem kogu interneti kasutajaareaali, et ühelt poolt püüda laiu masse ja teisalt tabada täpselt sihtgruppi.

Kindlasti jätkub reklaamitoodete mitmekesistumine. Ühel alakasutatud valdkonnal - sponsorlusel - on tugev arengupotentsiaal. Suure tõenäosusega jätkub ka internetireklaami osakaalu kasv üldises meediakasutuses.