Börsistaatus aitab ettevõtteid paremini majandada

Äripäeva toimetuse arvates on ettevõtetel praegu Tallinna börsile tulekuks parim aeg. Soodsaid tegureid on mitu.

Olympic Entertainment Groupi edukas emissioon muutis meeleolu börsil taas mažoorseks - pärast seda, kui Tallinkile seatud ülikõrged lootused luhtusid. Õige on, et prospekti peab hoolikamalt lugema, vaatama, mis õigused on varasematel omanikel ja kas nad võivad ummisjalu oma aktsiaid müüma tormata.

Tundub, et praegu on investorid uutele emissioonidele avatud, nende puuduses on hakatud ostma peaaegu kõiki aktsiaid. Isegi Tallinki aktsia on oma kõige alumistest nivoodest üle kümne krooni tõusnud - nii et need, kes ostsid Tallinki teisest, odavast väljamüügist, ei pea oma otsust kahetsema. Kuigi esmaemissiooni tasemeni on veel pool teed käia.

Pärast Hansapanga lahkumist oli Tallinna börs ikka üsna lage ja investorid vaatasid siinsest börsist lihtsalt mööda. Võib vist öelda, et ainult väikeettevõtetega börsi ei pea. (Tõsi, oli ja on küll suur Eesti Telekom, aga selle aktsiatest on kaubeldav vaid tühine murdosa.) Börsil peab olema mingi suure firma likviidne aktsia tõmbenumbriks, maskotiks. Võimalik, et seda ülesannet hakkab täitma Olympic, Tallink seda ei suutnud. Kuid oleks viga klammerduda ühe negatiivse näite külge.

Börsile tõmbavad positiivset tähelepanu indeksite ümmargused rekordid. Eesti aktsiaturgu kõige kauem mõõtnud järjepidev indeks - Äripäeva indeks - on kerkinud üle 2000 punkti, mis näitab, et loomise hetkest alates 1995. aastal on turg tõusnud keskeltläbi 20 korda.

Kõiki maailma börse toetab moraalselt NYSE ja selle vanim aktsiaindeks - Dow Jonesi tööstuskeskmine. Nimetatud börsiindeks tõusis üle 12 000 punkti. Kümmekond aastat tagasi ilmus Äripäevas börsikommentaar Dow Jonesi tööstuskeskmisest "Uus tuhat - kuus tuhat", seega on maailma suurim börs tõusnud sama ajaga kaks korda. See näitab Tallinna börsi suurt potentsiaali, siinsete ettevõtete allahinnatust.

Eelmisel nädalal tegid isiklikud tippmargid kolm siinset börsiettevõtet: Olympic Entertainment Group, Eesti Ehitus ja Baltika. Vaevalt asi sellega piirdub.

Börsivaimustuse võis tekitada ka asjaolu, et kinnisvara ei täidagi enam spekulatiivsete investorite kõiki lootusi. Kinnisvara müügiperioodid on pikenenud, uusobjekte ei haaratagi enam lennult. Tõsised ostjad on oma vajadused juba rahuldanud ehk arendajad ja spekulandid on jäänud turule peamiselt isekeskis. Börsil liigub raha kiiremini.

Kahjuks ei ole suured riigi- ja erafirmad nagu Tallinna Sadam, Eesti Energia ja Eesti Raudtee jõudnud börsile. Eriti viimane oleks pidanud eraomanike käe all võtma suuna börsile - muutuma avatumaks. Raudtee tänane taasriigistamine võib olla kahest halvast variandist parem, kuid tagasiostmine on mõnes mõttes ikkagi tagasiminek. Börsilt oleks saanud hankida investeeringuteks lisakapitali ja vägikaikavedamine riigiga oleks jäänud ära. Hetkel pole keegi õnnelik. Aga vigadest annab teistel ettevõtetel õppida.

Autor: ÄP