• OMX Baltic−0,25%317,18
  • OMX Riga0,87%964,43
  • OMX Tallinn−0,04%2 198,87
  • OMX Vilnius0,38%1 504,1
  • S&P 5000,04%7 768
  • DOW 30−0,39%51 844,2
  • Nasdaq 0,42%27 235,09
  • FTSE 1000,00%10 738,51
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,51
  • OMX Baltic−0,25%317,18
  • OMX Riga0,87%964,43
  • OMX Tallinn−0,04%2 198,87
  • OMX Vilnius0,38%1 504,1
  • S&P 5000,04%7 768
  • DOW 30−0,39%51 844,2
  • Nasdaq 0,42%27 235,09
  • FTSE 1000,00%10 738,51
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,51
Fontese 2006. aasta Palgauuringu tulemuste põhjal oli perioodil suvi 2005 - suvi 2006 keskmine kogupalga tõus Eestis 14,7% ja põhipalga tõus 12,6%. See on oluliselt enam, kui sellele eelnenud perioodil 2004-2005, mil kogupalga kasv oli 8,3% ja põhipalga kasv 9,2%.
Kogupalk sisaldab lisaks põhipalgale ka lisatasusid, tulemustasusid ning preemiaid, kuid ei sisalda erinevaid soodustusi nagu näiteks ametiauto, mobiiltelefon, spordi- või tervishoiusoodustus jne.
Kui vaadata palgatõusu piirkonniti, siis mujal Eestis oli palgatõus sel aastal suurem kui Tallinnas ja Harjumaal. 2006. aastal oli keskmine palgatõus Tallinnas ja Harjumaal 14,3%, Tartus ning Tartumaal 15,7% ja mujal Eesti piirkondades kokku 15,2%.
Kogupalga tõus perioodil 2004-2005 oli Riias 18%, mujal Lätis 19,6% ja sel aastal oluliselt väiksem ehk 11,6% Riias ning 13% teistes piirkondades.
Kiired muudatused palgaturul sunnivad ettevõtteid tegema korrektiive ka oma palgapoliitikas ja palgasüsteemides.
Viimaste aastate trendina võibki näha, et suurenenud on nende ettevõtete osakaal, kes lisaks täpselt kirjeldatud palgasüsteemile või üldistele palgakujunduse põhimõtetele teevad ka erandeid ning sõlmivad palgaläbirääkimistel olemasolevate või uute töötajatega individuaalseid kokkuleppeid.
Ühelt poolt annab see juhile võimaluse hoida või meelitada oma ettevõttesse vajalikke talente, kuid teiselt poolt võivad need individuaalsed kokkulepped anda tõuke ettevõtte senise palgasüsteemi ja sisemise õigluse muutumisele. Sellest tulenevalt on osa ettevõtteid uuesti formuleerimas oma palgakujunduse põhimõtteid ja korrastamas palgasüsteeme.
Viimase aasta-poolteise jooksul toimunud väga kiire palkade kasv Eestis on peegeldus sellest, et tööjõuturg on muutunud ja ettevõtja jaoks on inimkapital läinud kallimaks.
Tööturu avatus on oluliselt suurenenud ning töötajatel on rohkem valikuvõimalusi, sealhulgas võimalus minna tööle väljapoole Eestit.
Ettevõtted hakkavad tõenäoliselt üha rohkem pöörama tähelepanu sellele, kuidas muuta nende poolt pakutav kogutasupakett võimalikult atraktiivseks ja unikaalseks oma olemasolevate ning potentsiaalsete tulevaste töötajate jaoks.
Paljud praegustest töövõtjatest omavad väga väärtuslikku kogemust, nad on muutunud üha teadlikumaks oma väärtusest turul ja eesmärkidest elus ning teevad põhjalikumalt kaalutletud otsuseid uut väljakutset vastu võttes. Kindlasti tuleks keskenduda mitte ainult rahalisele tasule, vaid vaadata ettevõtte poolt töötajale pakutavat kogutasu tervikuna. Kiiretele muutustele vastav süsteem peaks olema paindlik ning jätma mänguruumi ka töötaja individuaalse panuse väärtustamiseks.
Fontes koostab iga-aastast Eesti Palgauuringut alates 1995. aastast. 2006. aasta uuringus analüüsiti kokku ligikaudu 28 000 töökohta ja uuringus osales 145 ettevõtet.
Autor: Katri-Triin Maripuu

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele