Prokuratuur kahtlustab äsja omal soovil
presidendi kantselei haldusjuhi kohalt lahkunud Jüri Soonet korduvas
pistisevõtmises. Lisaks olevat Soone lasknud kantseleil kinni maksta oma
isiklikke arveid.
«Üht kaitsepolitsei ja Põhja ringkonnaprokuratuuri poolt uuritavat kriminaalasja läbib tõepoolest presidendi kantselei haldusteenistuse endine juhataja Jüri Soone kui kahtlustatav,» märgib prokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu. Soonet kahtlustakse pistise võtmises ning talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikus kasutamises, kirjutas SL Õhtuleht.
Põhja ringkonnaprokuratuuri majandus- ja korruptsioonikuritegude osakonna vanemprokuröri asendaja Lauri Aasmann ütleb, et esialgu ei saa rääkida konkreetsetest pistisesummadest. «Pistise suurusjärk on hetkel alla 100 000 ja meil on välja selgitatud kaks konkreetset juhtumit,» märgib Aasmann. «Pole välistatud, et neid tuleb veel juurde, kui nüüd natuke ajaloos veel tagasi lähme.»
«Võõra vara ebaseaduslik kasutamine on lihtsamalt öeldes omastamine. Näiteks see, et ta tellis kuskilt mingit kaupa ja lasi siis oma isiklikud arved presidendi kantseleil kinni maksta,» selgitab Aasmann.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kriminaalmenetluse käigus kogutu annab aluse kahtlustada Soonet ka selles, et ta on saanud vastutasuna vara ja muid varalisi soodustusi selle eest, et tema eestvedamisel on presidendi kantselei sõlminud mitu ehitus- ja renoveerimistööde lepingut. Samuti kahtlustatakse teda selles, et ta pööras mitmel korral oma ametiseisundit ära kasutades enda kasuks presidendi kantselei vara, mis tema valdusse ja kasutusse oli antud.
Prokuröri sõnul oli Soone presidendi kantseleis see inimene, kes valis välja firmad, kellelt võetakse pakkumised. «Ja kellega ta siis paremini läbi sai, sellelt sai ta hüvesid vastu. Konkreetselt on teada praegu kaks ehitus- ja renoveerimisettevõtet, kellelt Soone pistist sai. Firmade nimesid ei taha eeluurimise huvides veel öelda,» räägib Aasmann. Lepingud puudutasid presidendi kantselei renoveerimis- ja ehitustöid.
Presidendi kantselei vara kasutamine tähendab seda, et Soone lasi näiteks oma autot remontida presidendi kantselei arvel.
Soone lahkus ametist omal soovil 6. novembril. Kuid prokuröri sõnul poleks prokuratuur tal lubanud mingil juhul tööd jätkata.
Kas kriminaalasjast Soone otsese ülemuse, presidendi kantselei eksdirektori Tarmo Männi nimi ka läbi käib?
«Ei, meil ei ole selliseid tõendeid, et teda sellega seostada,» ütleb Aasmann ega kommenteeri, kas Mänd esineb käesolevas juhtumis tunnistajana.
Uurimine Soone asjus on algatatud karistusseadustiku kahe paragrahvi alusel, mis puudutavad pistisevõtmist ja omastamist. Karistusena on ette nähtud omastamise puhul kas rahatrahv või kuni kolmeaastane vangistus, korduva pistisevõtmise eest võidakse süüdlane kuni viieks aastaks trellide taha saata.