Kasv hakkab aeglustuma

Kui asjad lähevad pikalt väga hästi, hakkab hinge pugema kahtlus: pole ju võimalik, et see kõik veel pikalt kesta saab! Suveks oli selge, et ka Eestis saavad head ajad mööda - tasapisi kogunes viiteid, et siit-sealt on Eesti majandusel kitsaks läinud. Praegu on neid viiteid juba pisut rohkem. On selge - kui I poolaastal kasvas Eesti majandus 11,7%, siis II poolaastas juba mitte. Lubatud majanduskasvu aeglustumine on kätte jõudnud, esialgu veel tagasihoidlik, kuid ei saa olla kindel, et see ka selliseks jääb.

Tulevik sõltub kõige enam sellest, mis juhtub tööturul. See on ka ettevõtja suurim mure: 44% tööstus- ja 76% ehitusettevõtteist arvab, et tootmise kasvu pidurdab eelkõige tööjõupuudus. Ei aita ka varasemast kõvasti kõrgema palga maksmine - vabu töötajaid pole. Nõudlus on aga tugev ja kaupu-teenuseid võiks palju enam müüa. See vastuolu tootmisvõimaluste ja -vajaduste vahel on teravnemas ja lähiajal midagi rõõmustavat ei paista.

Põhjused on lihtsad. Eestis on pisut üle miljoni tööealise inimese (15-74aastased elanikud), kellest ehk umbes 700 000 võiksid tööd teha (arvame maha õpilased, vanemad pensionärid, lastega kodus olevad emad). Kuid neist umbes 20 000 on tööl välismaal. Praegu töötab umbes 630 000 inimest. On selge, et töötust nulli pole võimalik viia - alati on inimesi, kes on tööd vahetamas või uusi võimalusi otsimas -, seega võib Eestis hõivatute arv kasvada umbes 30 000 võrra. Osaajaliste hõive suurendamine pensionäride, õppurite ja teiste tööl mittekäivate inimeste arvel annaks juurde võib-olla vaid 20 000 töötajat, kes seejuures ei teeks ju tööd täisajaga, keda saaks eelkõige rakendada teeninduses.