25 töösurma - valus kooliraha

Kordamine on tarkuse ema, kuid kui ema sõna kuulda ei võeta, siis tuleb jätkuvalt ja uuesti kirjutada. Jutt on tööandjate suhtumisest töökeskkonda, konkreetsemalt tööohutusse ja sellega kaasnevatesse õigusaktide nõuetesse.

Tööinspektsiooni kolme kvartali töö tulemustest ilmneb, et tööandja täidab tööohutuseadusi ja määruseid pehmelt öeldes valikuliselt. Tööinspektsioon on sellisele suhtumisele tähelepanu juhtinud ka varem mitmel korral, kuid vesi voolab hane sulge pidi jälgi jätmata maha.

Järelevalve käigus avastasid tööinspektorid 11 666 töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide nõuete rikkumist; neist 8655 rikkumise kõrvaldamiseks esitati nõuded ettekirjutustes ning 3011 rikkumist kõrvaldasid tööandjad kontrollakti alusel.

Oma aruandes sotsiaalministeeriumil tõdes Tööinspektsioon järgmist: "Puudustest töötervishoiu ja tööohutusalase töö korraldamisel nähtub, et mitte kõik tööandjad ei ole seda tööd korraldanud veel nõutaval tasemel. Ettevõtte töökeskkonna seisund sõltub aga suures osas tööandja, s.t äriühingu juhatuse või asutuse juhi tegevusest ohutute ja tervislike töötingimuste tagamisel. Oluline on ka koostöö arendamine töötajate esindajatega, s.h seaduses sätestatud töökeskkonna struktuuride moodustamine ja töölerakendamine. Puudused töökeskkonnaalase töö korraldamisel on ka üheks põhiliseks tööõnnetuste ja tööga seotud haigestumiste põhjustajaks."

Tööinspektsioon on tänavu jätkuvalt tõhustanud riiklikku järelevalvet töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide täitmise üle töökeskkonnas ning rakendanud riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.

Selle tulemusena suurenes võrreldes eelmise aasta sama ajaga kontrollimiste üldarv 157 võrra, järelevalvega haaratud ettevõtete arv kasvas aga kolmandiku jagu, tõustes 3554-ni.

Tööandjatele esitati puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutusi viiendiku võrra enam - 3360.

Tööandjate tänavuaastase tegevuse analüüs töötervishoiu ja tööohutusalase töö korraldamisel ettevõtetes, mis on üheks olulisemaks eelduseks ohutute ja tervislike töötingimuste tagamisel, võimaldab järeldada, milliseid õigusaktide nõudeid rikutakse kõige rohkem.

Tervelt kümnendik rikkumiste üldarvust puudutas tööandjaid, kes ei olnud korraldanud töökeskkonna riskianalüüsi, mis on üks töökeskkonna ohutuse taseme hindamise põhialuseid ning seega ei olnud alust rakendada abinõusid terviseriski vältimiseks või vähendamiseks. Selle kümnendiku taga oli aga 1193 tööandjat. Ometi kohustab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse 13. paragrahv selgesõnaliselt tööandjat korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajadusel nende parameetrid ning hinnatakse ohutegurite võimalikku mõju töötaja tervisele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi.

Ligi tuhat tööandjat (8 % rikkumiste üldarvust) ei olnud läbi viinud töökeskkonna sisekontrolli ega analüüsinud selle tulemusi.

Kolmveerand tuhandes ettevõttes (6 % rikkumiste üldarvust) ei olnud nõuetekohaselt korraldatud töötajate töötervishoiu ja tööohutusalast juhendamist ja väljaõpet.

Enam kui pooles tuhandes ettevõttes (5% rikkumiste üldarvust) ei olnud koostatud ohutusjuhendeid tehtavate tööde ja kasutatavate töövahendite kohta;

Rohkem kui viiesajas ettevõttes (5% rikkumiste üldarvust) ei olnud tööandja määranud esmaabiandjaid ega korraldanud nende väljaõpet.

465-s ettevõttes (4% rikkumiste üldarvust) ei olnud tööandja korraldanud töökeskkonnavolinike valimist ning peaaegu sama paljudes ettevõtetes (4% rikkumiste üldarvust) ei olnud tööandja määranud töökeskkonnaspetsialisti, seega puudus ettevõttes töökeskkonnaõpetust saanud isik, kes peaks korraldama töötervishoiu ja tööohutusalast tööd firmas.

Peaaegu pooles tuhandes firmas (4% rikkumiste üldarvust) ei olnud täidetud töötajate tervisekontrolli korraldamise nõudeid.

Nimetatud ettekirjutused puudutasid vaid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõudeid, mis olid täitmata.

Seaduserikkumisi täheldasid tööinspektorid ettekirjutustes ja kontrollaktides ka töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra, töötajate tervisekontrolli korra, esmaabi korraldamise, isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise korra, tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise korra, tegevusaladele esitatavate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete ja töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuete suhtes.

Seda loetelu võiksin rahumeeli jätkata, sest seaduserikkumisi on vist küll kõigi tööohutust käsitlevate seaduste ja muude õigusaktide puhul.

Tööandjatele võib see tööinspektorite ettekirjutuste tegemine ja kontrollaktide koostamine tunduda norimisena, kuid need seadusenõuete eiramised on aidanud kaasa sellele, et iga päev saab meil tööd tehes vigastada umbes kümme töötajat, kusjuures kolme kvartaliga suurenes tööõnnetuste koguarv 11%.

Töösurmasid on registreeritud tänaseks aga 25. See peaks küll valus kooliraha olema.

Autor: Tõnu Vare