Pool maailma elanikkonnast elab peagi linnades

Ka Aafrika ja Ladina-Ameerika on hakanud esimest korda maailma ajaloos urbaniseeruma.

Raport nendib, et kuna igal aastal lisandub maailma umbes 60 miljonit linnaelanikku – sama palju kui Prantsusmaa jagu inimesi –, siis peab sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemide lahendamisel keskenduma just linnadele.

Raamatu koostaja Molly Sheehan märkis eilsel raporti esitlusel, et linnad peavad kahjulike keskkonnamõjude vähendamiseks ja inimeste olukorra parandamiseks ise rohkem energiat ja toitu tootma ning samas oma energiakasutust ning prügitootmist vähendama.

Raport keskendub muuhulgas tervest maailmast kogutud headele näidetele, kuidas seda teha. Näiteks Rizhao linn Hiinas viis läbi programmi, mille tulemusena 99%-l kesklinna peredest on nüüd päikeseenergial rajanevad veesoojendajad. Ka suurem osa valgusfoore ja tänavavalgustust töötab päikeseenergial. See on vähendanud linna süsinikuheiteid ja reostust.

Innovaatiliste heade näidete seas on ära toodud ka Stockholmi uus Hammarby Sjöstadi ökolinnaosa. Seal läheb näiteks prügi kohalikku maa-alusesse sorteerimis- ja ümbertöötlussüsteemi, kus osa põletatakse energiaks ja soojuseks, osa läheb ümbertötlemisse. Ka tualettidest tulevat heitvett kogutakse ning umbes 1000 korterit on varustatud kohalikust heitveest toodetud biogaasi põletavate pliitidega. Biogaasiga sõidavad ka naabruskonna bussid. Vihmavesi suunatakse samuti eraldi filtreerimissüsteemi ja seda kasutatakse nt aedade hooldamiseks.

Raport märgib, et ligi kolmest miljardist linnaelanikust elab täna kolmandik slummides, kus inimestel pole tihtipeale puhast vett, tualettruume või korralikku katust pea kohal. Instituudi andmetel sureb ligi 1,6 miljonit linnaelanikku maailmas igal aastal kehva sanitaarolukorra ja puhta vee puuduse tõttu. Näiteks ühes Keenia pealinna Nairobi linnaosas kasutavad 6000 inimest vaid kahte veevanni.

Worldwatchi Instituut on USA pealinnas Washingtonis asuv sõltumatu uurimisinstituut, mis tegeleb peamiselt energia- ja keskkonnaküsimustega. Raport maailma olukorrast ilmub igal aastal enam kui 20s keeles.