Kõige suuremate sõprade DVD seisis tükk aega kiletatult riiulis.Jõulueel DVD ümbrist uurides nägin, et plaadil on ka mõned pühadelaulud ja lugude all jooksevad koguni sõnad. Nii pistsin luuletuste õppimise asemel ema juurde jõuluõhtule minnes kotti hoopis plaadi lapsepõlve telekangelastega. Pidutsedes oleme tavaliselt kui üks itaalia perekond. Kõik räägivad ja keegi ei kuula ning pealegi on veel igal eri jututeema. Kingituste jagamise ajal koos Äpuga "Näärilaulu" või Tipi ja Täpiga kommilugu lauldes leidsime ühise keele. Muide, enamik seltskonnast oli üle kolmekümne. Oli võimsalt lõbus retk tagasi lapsepõlve. Soovitan järele proovida.