Omavalitsuste lahkheli jätab maakonna eurorahata

Teisipäeval kirjutatakse alla dokumentidele, mis muudavad maakonna omavalitsust hõlmava suure projekti kaheksaks väikeseks, kirjutas Sakala. See samm kahandab tugevasti võimalust, et siinsed vallad ja linnad saavad euroliidu toetusi.

2005. aasta mais allkirjastasid toonane keskkonnaminister Villu Reiljan, keskkonnainvesteeringute keskuse esindaja Kalev Aun ja kõiki ettevõtmises osalenud omavalitsusi esindanud Viljandi Veevärgi juht Kaido Pitkäärt 200 miljoni krooni suuruseks hinnatud projekti eellepingu.

Ühiselt saadi raha suure töö ettevalmistamiseks ning telliti viie miljoni krooni eest uuringuid. Vastuolud tekkisid siis, kui keskkonnaministeerium muutis rahakasutamise kriteeriume.

«Selgus, et sellisel määral, nagu tahtsime, saab töid teha ainult nendes linnades või alevikes, kus veesüsteemide kasutajaid on vähemalt kaks tuhat,» nentis Pitkäärt. Viljandimaal vastas sellele kriteeriumile vaid Viljandi ja pärast läbirääkimisi ministeeriumiga oleksid need õigused laienenud ka Suure-Jaanile.

Teistes kohtades oleks tohtinud süsteeme vaid ümber ehitada. «Paljudes valdades loodetud veepuhastusjaamad ja reoveepuhastid jäävad aga tegemata,» lausus Viljandi Veevärgi juht.

Päris uppi ajas projekti see, et kõik osalevad omavalitsused pidid veesüsteemid üle andma Viljandi Veevärgile, kuid uute kriteeriumide kehtima hakates leidis linn veefirma omanikuna, et too ei tohiks süsteeme enda hallata võtta.

Ka mõni vald arvas, et süsteeme pole õige firmale loovutada, sest nende enda ettevõtete töötajad jääksid siis tööta.

Vaidluste tulemusena on kaheksa osalevat omavalitsust võtnuks nõuks minna raha taotlema eraldi.