- OMX Baltic0,47%318,94
- OMX Riga−0,01%994,88
- OMX Tallinn0,56%2 252,19
- OMX Vilnius0,4%1 497,99
- S&P 500−4,36%7 353,73
- DOW 30−3,44%51 523,06
- Nasdaq −5,52%24 315
- FTSE 100−0,43%10 782,66
- Nikkei 225−6,64%57 024,28
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%91,39
- OMX Baltic0,47%318,94
- OMX Riga−0,01%994,88
- OMX Tallinn0,56%2 252,19
- OMX Vilnius0,4%1 497,99
- S&P 500−4,36%7 353,73
- DOW 30−3,44%51 523,06
- Nasdaq −5,52%24 315
- FTSE 100−0,43%10 782,66
- Nikkei 225−6,64%57 024,28
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%91,39
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Omavalitsuste lahkheli jätab maakonna eurorahata
Poolteist aastat tagasi üheskoos
veesüsteemide ehitamiseks Euroopa raha küsima läinud Viljandimaa vallad ja
linnad ei jõua omavahel kokkuleppele ning seepärast toetust ilmselt ei saa.
Teisipäeval kirjutatakse alla dokumentidele, mis muudavad maakonna omavalitsust hõlmava suure projekti kaheksaks väikeseks, kirjutas Sakala. See samm kahandab tugevasti võimalust, et siinsed vallad ja linnad saavad euroliidu toetusi.
2005. aasta mais allkirjastasid toonane keskkonnaminister Villu Reiljan, keskkonnainvesteeringute keskuse esindaja Kalev Aun ja kõiki ettevõtmises osalenud omavalitsusi esindanud Viljandi Veevärgi juht Kaido Pitkäärt 200 miljoni krooni suuruseks hinnatud projekti eellepingu.
Ühiselt saadi raha suure töö ettevalmistamiseks ning telliti viie miljoni krooni eest uuringuid. Vastuolud tekkisid siis, kui keskkonnaministeerium muutis rahakasutamise kriteeriume.
«Selgus, et sellisel määral, nagu tahtsime, saab töid teha ainult nendes linnades või alevikes, kus veesüsteemide kasutajaid on vähemalt kaks tuhat,» nentis Pitkäärt. Viljandimaal vastas sellele kriteeriumile vaid Viljandi ja pärast läbirääkimisi ministeeriumiga oleksid need õigused laienenud ka Suure-Jaanile.
Teistes kohtades oleks tohtinud süsteeme vaid ümber ehitada. «Paljudes valdades loodetud veepuhastusjaamad ja reoveepuhastid jäävad aga tegemata,» lausus Viljandi Veevärgi juht.
Päris uppi ajas projekti see, et kõik osalevad omavalitsused pidid veesüsteemid üle andma Viljandi Veevärgile, kuid uute kriteeriumide kehtima hakates leidis linn veefirma omanikuna, et too ei tohiks süsteeme enda hallata võtta.
Ka mõni vald arvas, et süsteeme pole õige firmale loovutada, sest nende enda ettevõtete töötajad jääksid siis tööta.
Vaidluste tulemusena on kaheksa osalevat omavalitsust võtnuks nõuks minna raha taotlema eraldi.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Mida teeb nüüd Trump?
Rahandusminister: laenureitingu hoidmiseks on tarvis püsikulu vähendada
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Nordeconi investor eelistab Merkot
Äripäeva eksperiment: käisime Portugalis korterit ostmas
Tabel reastab 200 parima palgaga suurfirmat
Podcastid
Enimloetud
2
4
Mida teeb nüüd Trump?
Viimased uudised
IREN ja Micron -17%, Nvidia -9%
Tagasi Äripäeva esilehele