Nii peab selle aasta maist ehituse puhul riigihanke korraldama alles siis, kui projekt läheb maksma üle 2,97 miljoni krooni. Praegu tuleb riigihange teha 2 miljoni krooni piiri ületamisel. 2008. aastal tõuseb ehitushanke piir 3,91 miljoni kroonini.
Riigikogu ees uut riigihankeseadust tutvustanud Mart Opmann ütles, et seadus paneb hankijale senisest tunduvalt suurema vastutuse ning sunnib hanke tingimusi väga põhjalikult läbi mõtlema. "Nii hankija vastutus kui ka õigused ja kohustused suurenevad, võrreldes praegu kehtiva seadusega," rääkis ta.
Rahanduskomisjoni liige Taavi Veskimägi tõstis esile ühe hankemenetluse raames riigihanke jaotamist osadeks, mis peaks soodustama väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete osalemist riigihangetel. "Kehtivas seaduses on see peaaegu olematu regulatsioon. See on toonud kaasa olukorra, kus seda peaaegu ei ole võimalik teha," nentis Veskimägi.
Riigihangete maht Eestis läheneb 10 miljardile kroonile aastas. Nii hankijad kui ka pakkujad kulutavad sellise mahu puhul hangetes osalemiseks sadu miljoneid kroone sõltumata hangete mahust - tegemist on n-ö baaskuluga, mis on hanke korraldamiseks möödapääsmatu. "Piirmäärade tõstmisega hoiab riik oma eelarve vahendeid kokku," põhjendas Opmann otsust.
Uue seaduse jõustumisega saavad alates 2008. aastast võimalikuks elektrooniline oksjon, dünaamiline hankesüsteem ja harilike hankemenetluste korraldamise võimalus e-keskkonnas, sealhulgas pakkumiste elektrooniline esitamine.
Rahandusminister Aivar Sõerdi sõnul on aga lahenduste väljatöötamine takistatud, sest Euroopa Liidu tasandil ei ole tehnilistes standardites ja ühilduvusnõuetes kokkuleppele jõutud.
"Praegu ei ole võimalik prognoosida, mis ajaks saab kõik plaanitu ellu viidud," nentis Sõerd.
Opmanni sõnul ei osanud rahanduskomisjon öelda, kui suure tõenäosusega saavad vajalikud ettevalmistused e-hankesüsteemi kasutusele võtmiseks õigeks ajaks tehtud.
Homme on seaduse eelnõu Riigikogus kolmandal lugemisel ning kui see heakskiidu saab, hakkavad muudatused kehtima 1. mail.
Seotud lood
Kõnekeskuse ja klienditoe teenus läbi välise partneri kogub viimastel aastatel populaarsust – see on hea võimalus kokku hoida tööjõukuludelt. Kui teised sarnase teenuse pakkujad vastavad vaid klientide kõnedele, teeb Foruse eriliseks operatiivsus reageerida kiirelt kohapeale patrullekipaaži ja tehnikutega.
Enimloetud
1
Lembit Lump: ei tohiks keegi kuri olla
2
“Ilmselt siin sügisel võib uudiseid kuulda“
5
“Aeg on sealmaal, et Eesti mehed võtavad ise asja kätte.“
Hetkel kuum
Lembit Lump: ei tohiks keegi kuri olla
“Ilmselt siin sügisel võib uudiseid kuulda“
Omanik kaebas Viimsi valla kohtusse
Tagasi Äripäeva esilehele