Tarmo Kriis: me ei taha enam tulekahjusid kustutada

Tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi sõnul on manifesti eesmärk juhtida valimiseelses tuhinas ja poliitiliste loosungite melus tähelepanu tööandjate seisukohtadele. "Tahame poliitikud maa peale tuua, et ei valitseks "Tehtud!"-mentaliteet. Kindlasti ongi palju tehtud, kuid on ka tegemata," ütles Veskimägi.

Liidu juht Tarmo Kriis lausus, et manifestiga püütakse proaktiivselt poliitikat muuta. "Oleme väsinud pidevast ämbriga vee järele jooksmisest. Selle asemel ütleme nüüd varem, mida teha tuleks, et ei oleks vaja taas tulekahjusid kustutada," sõnas ta.

Tutvustatud dokument on jagatud viieks peatükiks. Kajastust leiavad riigihalduse ja makromajanduse, tööturu, maksunduse, hariduse ja sotsiaalkindlustuse teemad.

Tööandjad tundsid muret riigi valitsemiskulude pideva tõusu pärast. Tööandjate keskliidu juhi Tarmo Kriisi sõnul tuleks probleemi lahendamiseks Eestis vähendada avaliku sektori töötajate arvu ja rohkem investeerida jätkusuutlikesse projektidesse, sh kasutada euroraha uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks.

Tööjõuturu juba olemasolevale ja järjest süvenevale probleemile näeb liit lahendust ühelt poolt võõrtööjõu sissetoomises ja teiselt poolt palgapoliitika detsentraliseerimises. "Avaliku sektori palgad on juba praegu mõjutanud kogu riigi palgataset. Töötasude jätkuvalt kiire tõus võib viia olukorrani, kus inimesed liiguvad erasektorist tööle avalikku sektorisse, mis viib ettevõtted raskesse olukorda ja sunnib neid kas mujale kolima või tööd ümber korraldama. Sellega kaasneks pankrottide laine, mis mõjutaks halvasti ka riigieelarvet," selgitas Kriis.

Maksude osas on tööandjad seisukohal, et Eesti peab rahvusvaheliselt konkurentsis püsimiseks olema üks madalama maksukoormusega riike Euroopas. Liidu eesmärk on langetada nii üksikisiku kui ettevõtte tulumaksu 14%-le. "Selline maksude langetamise trendi on näha kõikjal. Peame sellega kaasa minema," ütles Kriis.

Majandusanalüütik Lauri Luikeri sõnul on Eesti juba praegu kaotanud oma konkurentsieelise maksude näol. Selles osas jääb Eesti hiljutise PricewaterhouseCoopersi uuringu kohaselt alla kõikidele lähiriikidele.

Üheks suurimaks möödalasuks Eesti poliitikas peab tööandjate keskliit haridusreformiga viivitamist. Praegu on oluline moderniseerida kutseharidust ja pöörata enam tähelepanu inseneritehnilisele haridusele, kuna just insenertehniline mõtlemisega ettevõtetes tekib innovatsioon, mis elu edasi viib.

Samuti soovitab liit loobuda täiskasvanukoolituselt erisoodustusmaksu kogumisest. "Eesti on praegu Euroopas täiendkoolituse osas kõige passiivsem riik. Õpitakse tööl, aga mitte töökoha kõrvalt. Seda tuleks muuta just maksuseaduste abil," leidis Tarmo Kriis.

Sotsiaalküsimuste vallas on Kriisi sõnul praegu kõige teravam probleem vananev elanikkond. Et tulevikus Eestis sotsiaalmaksu maksjate osakaal kogu elanikkonnast ei langeks, tuleks tööturule tuua rohkem inimesi. Üks lahendustest on tõsta pensioniiga, teine vähendada nooremate kui 63aastaste inimeste pensionileminekut. Kui neid probleeme kiiresti ei lahendata, ootab riiki ees tõsine finantskriis.

Lõpetuseks avaldas tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi lootust, et pärast valimisi näeb dokumendis kirjutatud ka koalitsioonilepingus ning et uus leping ei kujune pühamaks kui põhiseadus või Eesti majanduse areng.