Äriregister kasutajasõbralikum

Nagu teada, jõustusid aasta algul äriseadustiku muudatused, mis võimaldavad elektroonilisi kanaleid kasutades asutada ettevõtte kahe tunniga. Juba praegu võib öelda, et süsteem on hästi käima läinud - seda kinnitab näiteks tõsiasi, et interneti teel on mõne nädalaga esitatud 450 kandeavaldust.

Äriühingu kiirasutamine on kahtlemata silmatorkavaim ja ettevõtluskeskkonda kõige vahetumalt mõjutav muudatus, kuid mitte ainus muudatus. Mõnetunnise kiiruse saavutamine põhineb tüüpdokumentide veebipõhisel menetlusel ning üks osa säärasest "konveieriloogikast" on ka ettevõtjate tegevusalade kajastamine uuel moel. Need aitavad selgeks teha, millega ettevõte reaalselt tegeleb, muutes äriregistri läbipaistvaks ja kasutajasõbralikuks.

Äriregistris kajastatavate tegevusalade arv on edaspidi piiratud. Seni olid paljud äriühingud näidanud põhikirjas igaks juhuks paar-kolmkümmend tegevusala majutusteenuste pakkumisest kuni kinnisvaravahenduseni. Mõistagi oli neil reaalsusega sageli vähe pistmist. Nüüd näidatakse registrissekandmisel vaid üks kavandatud põhitegevusala ning ebaolulisi tegevusalasid ei pea kajastama (majandusaasta aruandes näidatakse kuni kümme aruandeaasta tähtsamat tegevusala müügitulu alusel).

Äriregistris on ridamisi näidatud selliseid "paljuütlevaid" tegevusalasid nagu "tootmistegevus", "jae- ja hulgikaubandus", "transporditeenused". Mida niisuguste nimetuste taga tegelikult tehakse, polnud äriregistri põhjal ei võimalikul äripartneril ega konkurendil võimalik välja lugeda. Edaspidi tuleb tegevusala näitamisel äriregistris kasutada rahvusvaheliselt ühtlustatud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit (EMTAK, vt www.eer.ee/emtak.phtml).

See tähendab, et tegevusala ei saa enam vabalt sõnastada, vaid näidatakse täpne tegevus. Kuna EMTAK on hierarhilise ülesehitusega, saab äriregistrist pärida tegevusalade andmeid grupeerituna (alustades näiteks teraviljakasvatusest, siis kõiki taimekasvatuse tegevusalasid ja lõpuks kõiki põllumajanduslikke tegevusalasid). Samuti ei nõuta enam tegevusalade näitamist põhikirjas. Tegevusala kaotab äriregistris õigusliku tähenduse ning muutub informatiivseks ja statistiliseks andmeliigiks. Enam ei nõuta ka tegevusloa esitamist litsentseeritava tegevusala registrissekandmisel.

Praktikas näeb see välja nii. Iga uus ettevõtja teatab äriregistrit pidavale kohtule kavandatud põhitegevusala. Kui tegevusala muutub, saadavad FIE-d ning täis- ja usaldusühingud sellekohase teate. Enamik äriühinguid esitab aga registrikohtule majandusaasta aruande. Nende tegevusalade andmeid uuendataksegi aruannete põhjal, mis tähendab, et eraldi teateid ei pea esitama. Nii aruandeid kui tegevusala muutmisteateid saab esitada kirjalikult või võrgulehe https://ekanded.eer.ee kaudu. Kui ettevõtja äriregistrisse kandmine toimub notari kaudu, abistab notar ettevõtjat kavandatud tegevusala sõnastamisel. Kui aga kandeavaldus esitatakse elektrooniliselt, kuvatakse avalduse esitajale tegevusala andmete esitamisel automaatselt EMTAKi digitaalversioon ning suunatakse ka õigele klassifikatsioonitasandile. Raamatupidajaile teadmiseks, et EMTAK-põhiste tegevusalade raamatupidamisaruandes näitamise kohustus kehtib alates 1.1.2007 alanud aruandeperioodile.

Tegevusalade uue kajastamise eelised on ilmsed. Täpset infot tegelike tegevusalade kohta ei kasuta üksnes avalik sektor (majandusstatistika, omavalitsused jne), vaid see andmestik on väga vajalik ettevõtjaile endile. Uue süsteemi abil on palju lihtsam välja selgitada nii äripartnereid kui ka konkurente. Tegevusalade andmestikku saab äriregistrist ka piirkondade kaupa ning kombineerituna muude majandusaasta aruannete andmetega (puhaskasum, netokäive, keskmine töötajate arv jne).