Kuidas ma saaksin teada, kas tööandja kohtleb naisi ebavõrdselt, makstes neile väiksemat palka või andes vähem muid soodustusi? Palgad on ju salastatud.
Vastavalt seadusele on töötajal õigus nõuda selgitust palga arvutamise aluste kohta ja muud teavet, mille põhjal otsustada võimaliku soolise diskrimineerimise üle. Tööandja peab andma regulaarselt teavet meeste ja naiste võrdse kohtlemise kohta organisatsioonis. See teave võib puudutada ka andmeid palgavahede kohta sama või võrdväärse töö eest.
Läbipaistavad ja selged palgasüsteemid on nii töötajate kui tööandjate huvides. Töötajad mõistavad paremini, mille alusel nende palka tõstetakse (lisatasusid makstakse, jne). Tööandja saab aga ära hoida ebaõigluse tunnet organisatsioonis, mis võib tuleneda arusaamatutest tasustamisreeglitest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kas võiksite palun tuua välja ka need põhjused, miks Eestis ikkagi naiste töötasu väiksem on? Kindlasti on tehtud vastavaid uuringuid, aga tavaliselt räägitakse ainult, et erinevus on, aga mis on ikkagi selle põhjuseks?
Põhjuseid on mitmeid ja need vajavad kindlasti rohkem uurimist. Nende hulgas on kindlasti tööturu segregatsioon (naised on koondunud halvemini tasustatud ametialadele, mehed paremini tasustatud valdkondadesse), aga ka sooline diskrimineerimine tasustamisel sama või võrdväärse töö eest.
Väidan, et täpselt sama tööd tegevatel meestel ja naistel on palgavahe minimaalne ja selle olemasolul tekib see meeste suuremast edukusest palgaläbirääkimistel. Kuidas Teie ametkond saab sekkuda läbirääkimiste tulemusel tekkiva ebavõrdsuse likvideerimisse?
Soolise võrdõiguslikkuse monitooring näitas samuti, et naised ei ole palga läbirääkimistel sama edukad kui mehed. Siin on mõtlemisainest tööandjatele, kuidas oma töötajaid tulemuslikult motiveerida.
Kas sotsiaalministeeriumis on naiste ja meeste palkades suur vahe või on ministeeriumis võrdsusega kõik korras?
Soolise võrdõiguslikkuse volinik on iseseisvalt tegutsev, sõltumatu ja erapooletu ametiisik. Kuigi voliniku nimetab ametisse sotsiaalminister, ei ole volinik osa sotsiaalministeeriumist ning tegutseb eraldiseisvalt.
Vastavalt soolise võrdõiguslikkuse seadusele on riigiasutustel tööandjatena samad kohustused, mis kõikidel teistel ning ka ministeeriumid peaksid järgima soolise võrdse kohtlemise põhimõtet. Kindlasti on mul volinikuna kavas jälgida ka, kuidas avalikus sektoris seaduse nõudeid täidetakse.
Mitu kaebust on seni teile esitatud? ja kui pika aja jooksul? kas mõni kaebus on olnud ka meesterahvalt? ja kui on, siis millise sisuga?
Hetkel kuum
Tabelis üle 400 perefirma
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seni on laekunud umbes 50 kirjalikku avaldust, neile lisaks on olnud korduvaid pöördumisi telefoni teel. Umbes üks kolmandik pöördumisi on olnud meestelt, 2/3 naistelt.
Välismaalt - millal saab Rooma paavstiks naissoost isik? Eestist - mis on naiste protsent kirikupeade (kogudusejuhtide) hulgas?
Naissoost paavsti küsimus tuleks esitada katoliku kogukonnale.
Eestis kehtiva soolise võrdõiguslikkuse seaduse alusel ei kohaldata seaduse nõudeid registrisse kantud usuühenduste usu tunnistamisele ja viljelemisele või vaimulikuna töötamisele.
Autor: ÄP