- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
PRIA rahanõue kerib pingeid
Põllumajandusministeeriumi haldusalasse kuuluv PRIA küsib suures osas tagasi rannaäärsete rohumaade eest makstud toetusi, seetõttu on maavanemate hinnangul ebaõiglaselt löögi alla sattunud just saarte ja Läänemaa talunikud.
Probleemiks on rannikualadel vahelduvad kõrged ja madalad veeseisud, mille tõttu on põllumeeste ja ametnike arusaamised toetuse alla minevast maast erinevad.
"Madalad rannad on rikkalik toidulaud loomadele just nendel aladel, mis on kevadel üle ujutatud. Suvel langeb veetase 10 cm ja tuleb juurde hektarite kaupa maad, kus hiidlased on sajandeid oma loomi karjatanud - sellest aru ei saada, ei Euroopas ega meie PRIAs," rääkis Hiiu maavanem Hannes Maasel. Tema hinnangul on asi lihtsalt bürokraatias.
Põllumajandusministeerium on aga teisel seisukohal. "Arvestama peaks rannaäärsetel aladel samade piiridega, kui määratakse kinnistute piire. Need on aga fikseeritud vee nullseisu ajal," selgitas põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup.
Saaremaa Taluliidu esimehe ja tegevdirektori Meelis Sepa hinnangul on suurema osa probleemist põhjustanud just PRIA puudulik suhtlemine maaomanikega.
"PRIA on meil nagu KGB - käivad maid mõõtmas, tootjatele midagi ei ütle, ja siis mingi aja pärast teatavad, et maa on valesti märgitud," rääkis Sepp.
Eelmisel aastal tegi PRIA uued mõõtmised ja teatas, et osal tootjatel on põllupind väiksem, kui dokumentides märgitud. Nüüd nõuab PRIA toetusi tagasi, sest vastasel juhul küsib Euroopa Liit seda raha PRIA-lt ehk Eesti riigilt.
"Siis tuleb analoogne juhtum suhkrutrahviga, kus kõik saavad näpuga näidata PRIA peale, et nad oma tööd ei teinud," kommenteeris Sepp.
Oopkaubi hinnangul on probleemsete taotluste juures tegu kahe äärmusega: ühte osa põllumajandustootjaid ei ole ilmselt piisavalt teavitatud, mistõttu nad ei tunne reegleid ning on seepärast käitunud heausksena.
"Kahjuks võib olla neidki, kes võtsid teadlikult riski ning vassisid toetuse taotluse esitamisel," nentis ta.
12,4 miljonit krooni kokku on PRIA andmetel praegu üle Eesti välja arvutatud tagasinõue 389 taotlejale. Saarlased peavad tagasi maksma 5,76 miljonit, hiidlased 3,99 miljonit ning Läänemaa põllumehed 859 000 krooni. Summad ei ole veel lõplikud.
Hetkel kuum
Jaan Rooda on üks põllumeestest, kellelt PRIA toetust tagasi nõudis - 2004. aastal välja makstud 112 225 krooni.
Ühtlasi jäi Rooda ilma 2005. aasta toetusest. "Mind mitte ainult ei trahvitud, vaid võeti kogu toetus ära," ütles ta.
Rooda vaidlustas nõude kohtus. Kolm kohtuinstantsi andsid õiguse hobusekasvatajale, kuid raha pole Rooda seni kätte saanud.
"Selle asemel, et nõuda tagasimakseid, oleks põllumajandusminister võinud algatada juurdluse, miks PRIA ei ole täitnud tema määrust 2003. aasta septembrist, kus ta kohustas PRIAt kontrollima nende maade toetusõigusele vastavust. PRIA hoidis lihtsalt infot kinni ja inimesed ei teadnud, millised on täpsed nõuded toetusalastele maadele. Mõned nõuded, mis tegelikult kehtisid juba 2004. aastal, tulid ilmsiks alles 2005. aasta juunikuus. Kust need taotlejad seda infot siis saama pidid? Kui riigiamet võttis taotlejate kaardid vastu ja ütles, et kõik on korras, ning siis hakatakse pärast raha tagasi nõudma ja trahvima, siis on midagi ikka väga valesti."
PRIA ei saa toetuste tingimuste täitmise kontrollimises järeleandmisi teha. Sellised on reeglid ja nendest PRIA makseagentuurina ka lähtub. Suur osa toetusrahast tuleb Euroopa Liidust ja sealt on ette antud ka väga täpsed reeglid, kuidas toetusraha jagada ning kuidas seda kontrollida.
Enimloetud
4
Viimased uudised
„Turg ei ole enam vaba, vaid tinglik, ning strateegia ei saa enam lähtuda pelgalt hinnast“
Maruste: “See on eriti totter olukord”
„Turg ei ole enam vaba, vaid tinglik, ning strateegia ei saa enam lähtuda pelgalt hinnast“
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele