PRIA rahanõue kerib pingeid

Põllumajandusministeeriumi haldusalasse kuuluv PRIA küsib suures osas tagasi rannaäärsete rohumaade eest makstud toetusi, seetõttu on maavanemate hinnangul ebaõiglaselt löögi alla sattunud just saarte ja Läänemaa talunikud.

Probleemiks on rannikualadel vahelduvad kõrged ja madalad veeseisud, mille tõttu on põllumeeste ja ametnike arusaamised toetuse alla minevast maast erinevad.

"Madalad rannad on rikkalik toidulaud loomadele just nendel aladel, mis on kevadel üle ujutatud. Suvel langeb veetase 10 cm ja tuleb juurde hektarite kaupa maad, kus hiidlased on sajandeid oma loomi karjatanud - sellest aru ei saada, ei Euroopas ega meie PRIAs," rääkis Hiiu maavanem Hannes Maasel. Tema hinnangul on asi lihtsalt bürokraatias.

Põllumajandusministeerium on aga teisel seisukohal. "Arvestama peaks rannaäärsetel aladel samade piiridega, kui määratakse kinnistute piire. Need on aga fikseeritud vee nullseisu ajal," selgitas põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup.

Saaremaa Taluliidu esimehe ja tegevdirektori Meelis Sepa hinnangul on suurema osa probleemist põhjustanud just PRIA puudulik suhtlemine maaomanikega.

"PRIA on meil nagu KGB - käivad maid mõõtmas, tootjatele midagi ei ütle, ja siis mingi aja pärast teatavad, et maa on valesti märgitud," rääkis Sepp.

Eelmisel aastal tegi PRIA uued mõõtmised ja teatas, et osal tootjatel on põllupind väiksem, kui dokumentides märgitud. Nüüd nõuab PRIA toetusi tagasi, sest vastasel juhul küsib Euroopa Liit seda raha PRIA-lt ehk Eesti riigilt.

"Siis tuleb analoogne juhtum suhkrutrahviga, kus kõik saavad näpuga näidata PRIA peale, et nad oma tööd ei teinud," kommenteeris Sepp.

Oopkaubi hinnangul on probleemsete taotluste juures tegu kahe äärmusega: ühte osa põllumajandustootjaid ei ole ilmselt piisavalt teavitatud, mistõttu nad ei tunne reegleid ning on seepärast käitunud heausksena.

"Kahjuks võib olla neidki, kes võtsid teadlikult riski ning vassisid toetuse taotluse esitamisel," nentis ta.

12,4 miljonit krooni kokku on PRIA andmetel praegu üle Eesti välja arvutatud tagasinõue 389 taotlejale. Saarlased peavad tagasi maksma 5,76 miljonit, hiidlased 3,99 miljonit ning Läänemaa põllumehed 859 000 krooni. Summad ei ole veel lõplikud.

Jaan Rooda on üks põllumeestest, kellelt PRIA toetust tagasi nõudis - 2004. aastal välja makstud 112 225 krooni.

Ühtlasi jäi Rooda ilma 2005. aasta toetusest. "Mind mitte ainult ei trahvitud, vaid võeti kogu toetus ära," ütles ta.

Rooda vaidlustas nõude kohtus. Kolm kohtuinstantsi andsid õiguse hobusekasvatajale, kuid raha pole Rooda seni kätte saanud.

"Selle asemel, et nõuda tagasimakseid, oleks põllumajandusminister võinud algatada juurdluse, miks PRIA ei ole täitnud tema määrust 2003. aasta septembrist, kus ta kohustas PRIAt kontrollima nende maade toetusõigusele vastavust. PRIA hoidis lihtsalt infot kinni ja inimesed ei teadnud, millised on täpsed nõuded toetusalastele maadele. Mõned nõuded, mis tegelikult kehtisid juba 2004. aastal, tulid ilmsiks alles 2005. aasta juunikuus. Kust need taotlejad seda infot siis saama pidid? Kui riigiamet võttis taotlejate kaardid vastu ja ütles, et kõik on korras, ning siis hakatakse pärast raha tagasi nõudma ja trahvima, siis on midagi ikka väga valesti."

PRIA ei saa toetuste tingimuste täitmise kontrollimises järeleandmisi teha. Sellised on reeglid ja nendest PRIA makseagentuurina ka lähtub. Suur osa toetusrahast tuleb Euroopa Liidust ja sealt on ette antud ka väga täpsed reeglid, kuidas toetusraha jagada ning kuidas seda kontrollida.