Alar Arukuusk - Otepää spordipidude peakorraldaja

"Vedas," nendib Arukuusk oma kontoris Pentagonis ehk Tehvandi spordikeskuse kolmandal korrusel. "Olin enda jaoks selgeks teinud, et hullule riskile poleks läinud. Ilmaennustus ütles, et lumi tuleb, ja tuligi."

On teisipäeva pärastlõuna ja paremat talveilma - lumi, päike, parajalt külma - annab suusapeoks soovida. Ometi ei loe Arukuuse hoiakust kohe kuidagi rahulolu välja. Tema on ikka omas elemendis: suhtleb, korraldab ja jagab infot. Nädalavahetusel peab kõik sujuma kui õlitatult.

Ta on just lõpetanud arutelu Eesti Televisiooni tiimiga eesotsas suusareporteri Lembitu Kuusega ja kolmveerand tundi hiljem ehk pärast kohtumist Äripäeva ajakirjanikuga on tal telefoni otsas Kagu Raadio reporter.

Vahepeal on ta vastu võtnud kaheksa telefonikõnet, sealhulgas suusaliidu presidendi, Brüsselis viibiva Toomas Savi oma, kes küsib veel kord üle, millal ta avatseremoonial peab püünele astuma. Ja enne kui mina jõuan endale jope selga tõmmata, on Arukuusk kontoriuksest välju tuhisenud, et minna vaatama, kuidas kunstlume vedamine rajalõikudele ja staadionile edenenud on.

Kümmekond minutit varem on Arukuusk just kinnitanud, et oskab nüüd paar korda aastas ka puhata. "Eestis olles üritan võimalikult palju sõita mootorkelgu ja ATVga," lisab Arukuusk. "Kui ma 90ndatel ei teadnud, mis on ametlik puhkus, siis viimasel ajal olen osanud ka puhkuse rütmis elada."

Puhkusejuttu kinnitab ka Alari eelmise aasta suvel naitud abikaasa, õigusteaduste magistrant Hilje Arukuusk. "Alar on väga kodulembene ja me oleme võimalikult palju koos," räägib Hilje Arukuusk. "Ta on hea ajaplaneerija, sest isegi praegu, suurürituse eelsel pingerohkel ajal jõuab ta igal õhtul mõistlikul ajal koju." Hilje kinnitusel on Alar ka kodus suur organiseerija. "Mida iganes ta ette võtab, on see hästi organiseeritud ning lõpule viidud," iseloomustab abikaasa.

Arukuuske iseloomustavad sõbrad ja tuttavad rõhutavad tema sihikindlust ja pühendumust suusaspordile. Tallinna Ülikooli rekreatsiooni õppetooli juhataja Kaarel Zilmeri sõnul pole Arukuuse jaoks pisidetaile. "Ta muretseb kõige eest, teades, et ka üks väike teisejärguline asi võib suusapeo ära rikkuda," räägib Zilmer.

ASi GoBus juhatuse esimees Aivo Pärn peab oma endise treeneri ja praeguse hea sõbra Alar Arukuuse juures ainsaks miinuseks pedantsust. "Ta tahab kõike sekundi pealt paika panna ja kipub kõike mitte ainult üle kontrollima, vaid sageli ka ise ära tegema," lausub Pärn.

Sõber, OÜ Estgrain juhatuse liige Peip Reedi meenutab, kuidas esimeste etappide ajal ironiseeriti Arukuuse meeskonda, et nood rabavad justkui oleks tulemas Otepää olümpiamängud. "Alarit selline suhtumine ei morjenda, tema ajab ikka oma rida," teab Reedi kinnitada ja lisab, et samas pole Alar kunagi ennast upitanud ega nõudnud oma töö tunnustamist.

"Mulle piisab, et FIS on nimetanud Otepää etapi kaks korda ehk 2004. ja 2005. aastal parimaks etapiks," ütleb Arukuusk tagasihoidlikult. "Ma ei tee ühtki üritust selleks, et saada tunnustust. Ma teen neid, sest saan sellega hakkama."

Ka ei olevat teda tunnustusega üle kullatud pärast edukalt korraldatud suusaetappe. "Minu põhitöö on Tehvandi spordikeskuse arendamine ning projektijuhina saan aastaringset tasu karikaetappide ja Suverulli korraldamise eest," seletab Arukuusk, lisades, et sissetulek pole võrreldav suurte ettevõtete juhtide palkadega. Korra, 2001. aastal on riik teda suusaürituste korraldamise eest premeerinud 10 000 krooni suuruse kehakultuuri ja spordi aastapreemiaga.

Arukuusk on veendunud, et Otepää karikaetappidel on kaudne mõju. "Kui ikka Otepää jõuab tänu teleülekannetele 40 miljoni inimese teadvusse, küllap siis leidub maailmas ka neid, kes tahavad tulla kunagi Otepääd oma silmaga kaema," sõnab ta. "Otepää spordilinna maine on meelitanud Eesti ärimehi siia investeerima või elamist soetama." Ise Arukuusk Otepääl ei ela ega plaani sinna ka kolida.

Nelja-aastaselt vanema venna eeskujul ja isa-ema innustusel suusatama õppinud Alar Arukuusk on suusatamise ning suusatajatega tänini seotud.

Kõik on läinud justkui loogilist ja libedat suusarada pidi ehk nagu Arukuusk ise ütleb: "Elu on juhused kätte mänginud ja mina olen alati ka uued väljakutsed vastu võtnud."

Omal ajal kaks korda end Eesti noortemeistriks suusatanud Alar Arukuusk jätkas pärast ülikooli lõpetamist mõnda aega suusatreenerina ja asus seejärel juhtima Tartu suusaklubi ja selle paraadüritust Tartu maratoni. Kui eesmärk viia Tartu maraton Worldloppeti nimekirja 1995. aastal teoks sai, lisandus kolm aastat hiljem murdmaasuusatamise MK-etappide korraldamine.

Otepääl on toimunud MK-etapid aastatel 1999-2001 ja alates 2003. aastast igal talvel. Suviseid Suverulli võistlusi on Arukuusk korraldanud alates 1991. aastast.

Nüüd vastutab Arukuusk lisaks veel selle eest, et lähiaastail valmiks Tehvandil uus hüppemägi ja renoveeritaks laskesuusatiir, rollerirada ning peahoone. Investeeringute kogumaksumus ulatub 300 miljoni kroonini, praeguseks on Tehvandile investeeritud kuni 120 miljonit krooni.

Alari isa, Tamsalu EPT nõukogu esimees ja pool sajandit Tamsalus spordipisikut levitanud Ants Arukuusk ütleb, et see on tema hingel küll, et Alar sai õige noorelt spordi juurde juhatatud.

"Alar läks varakult spordikooli ja seega pidi hakkama iseseisvat elu elama," räägib Ants Arukuusk. "Ta on eluaeg olnud otsiva vaimuga ja kõigesse, mille ta ette võtab, suhtub väga tõsiselt."

Alar Arukuuse nimi pole otepäälaste jaoks tundmatu, veendus Äripäev, kui küsitles teisipäeva õhtupoolikul Otepää kesklinnas kümmekonda ettejuhtuvat inimest.

Kõik küsitletud inimesed alates 80aastasest vanapapist kuni koolipoisteni teadsid Arukuuske ja oskasid teda seostada Tehvandi keskuse või MK-etapiga. Suusapidu ootasid kõik küsitletud suure elevusega.

Valgjärvel asuva pesufirma OÜ Ikomix kaubikujuht Agu Pransu sõnul saabuvad talle pärast suusaetappi

töökad päevad: ta hakkab hotellidest ja muudest majutusasutustest musta pesu kokku korjama.

Otepää kesklinnas poe ees suusahüppetrenni asutavad noored tunnevad head meelt selle üle, et MK-etapp toob neile kaks vaba päeva. "Saame neljapäeva ja reede vabaks, sest koolimajja majutatakse suusapeo korraldajatest vabatahtlikud," seletab Otepää gümnaasiumi 8. klassi poiss Mihkel. Ja loomulikult lähevad mõlemad nädalavahetusel võistlusi vaatama.

Otepäält pärit Ene Nikluse sõnul tekitab talvine suusa- ja puhkusehullus Otepääl teatud negatiivse psühholoogilise momendi. "Kui naaber näeb, et üleaedse külalistemaja on puhkajatest tulvil, otsustab ka tema hakata peavarju pakkuma," räägib Niklus. "Paraku, kui kodumajutusele muud lisateenust ei pakuta ja head talveilma ka ei ole, on rohked majutajad kõik kahjumis."

Alar Arukuusk on äärmiselt sihikindel inimene. Ta teab alati, mida ta teeb. Kuigi tihti püstitab ta lati vaat et kõrgemalegi, kui peaks, pole ta kunagi selle lati alt läbi jooksnud. Ta püüab kõiki endale võetud ülesandeid täita 120protsendiliselt ja nõuab pühendumist ka teistelt. Seetõttu võib ta vahel olla isegi järsk.

Mul on hea meel, et Arukuusele pole oluline ainult murdmaasuusatamine, vaid ka teised talialad, nagu suusahüpped, kahevõistlus ja laskesuusatamine. See, et Arukuusk veab Tehvandi spordikeskuse edasiarendamist, tuleb Otepääle vaid kasuks. Vallavolikogu liikmena oskab ta ka kohalikus elus kaasa rääkida.

Kuna praegu räägitakse palju Eesti suusaedust, tahan kindlasti ära mainida, et oma panuse selleks, ja mitte väikese, on andnud ka Alar Arukuusk. Ta on väga järje- ja sihikindel inimene. Piltlikult öeldes: kui ta näeb metsade ja soode taga mastimändi, läheb ta läbi padriku ja mülgaste, toob selle puu ära ning teeb kõige uhkemale purjekale kõige uhkema masti.

Ta on aasta-aastalt liikunud selles suunas, et Otepää MK-etapp oleks maailma kõige paremini korraldatud etapp. Ta on jõudnud eesmärgile lähedale ja võib-olla isegi kohale. Samas on tal juba uus väljakutse: kui praegu on Otepää tunnustatud võistluskeskus, siis nüüd tegutseb ta selles suunas, et sinna tekiks ka tunnustatud õppe- ja treeningkeskus.

Tunnen Alarit ajast, mil ta oli praktikandina minu teine treener noortekoondise juures. Olen tal aidanud kõiki MK-etappe vabatahtlikuna korraldada, minu vastutada on praegu rajajulgestus. Alarit võib pidada maksimalistiks, ta ei tee ühtki asja alla maksimaalse võimalikkuse. Kui varem kippus ta kõike üle kontrollima, siis nüüd ta usaldab oma vanu tiimikaaslasi. Alar on väga hea liider. Kes temaga koostööd tegema tulnud on, need on enamikul juhtudel ka jäänud.

Tunnen Alarit ligi paarkümmend aastat alates koostööst Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonnas. Alar on maksimalist. Teda kui ürituste korraldajat võiks võrrelda tippsportlasega, kes pühendub jäägitult eesmärgile. Olen Alariga koos mitu maratoni läbi sõitnud. Esimene kord oli 1994. aastal Šveitsis Engadinis, kus me peaasjalikult tutvusime korraldusega, sest järgmisest aastast kinnitati Tartu maraton Worldloppeti sarja. Pärast toda esimest maratoni kinkis Alar oma Fischeri suusad ja saapad mulle. Ilmselt hakkas tal minu suusavarustust vaadates minust hale - olin vist ainus suusataja, kelle suuskadel olid kukeklambrid. Mul oli Alari kingituse üle väga hea meel. Muide, Alari kingitud suusad on mul siiani alles ja teen nendega aeg-ajalt trenni.