'Mozart Türgis' on nüansirohke nauding

Tallinna Filharmoonia kontserdisarjas "Diplomaatilised noodid" esitletakse seekord Türgi saatkonna toel ooperi- ja filmikunsti sünteesi - ooperifilmi "Mozart Türgis". See on Wolfgang Amadeus Mozarti ooper "Röövimine Serailist" filmituna ooperi õiges tegevuspaigas - Türgi palees.

Briti ooperi- ja filmirežis-söör Elijah Moshinsky saabus 2004. a Istanbuli Topkapi paleesse grupi eredate briti lauljate ja näitlejatega, et filmida suurejooneline versioon Mozarti ooperist "Röövimine Serailist" taasloodud atmosfääris. Kaastegevad on Šoti Kammerorkester ja koor Sir Charles Mackerrase juhatusel.

Dokumentaalfilm näitab humoorikalt nii kulissidetaguseid pingutusi kui ka meeldejäävamaid katkendeid ooperist endast. Lisaks kaunid vaated loodusest ja paleedest.

"Mozart Türgis" käsitleb ka ooperi esitamise ajalugu ja Mozarti elu selle kirjutamise ajal. Ooperis leidub olulisi paralleele Mozarti enda eluga, tema suhtumist abielusse. Ka Mozarti naise nimi oli Konstanze. Karaktereid võrreldes on Mozart sarnaselt Belmontega pühendunud armastaja. See on nagu Mozarti enda abielu lugu. Filmis on võimalus suures plaanis jälgida karaktereid, miimikat, reaktsioone - nüansse, mis ooperiteatris tabamatuks jäävad.

Filmi kordumatus seisneb veel faktis, et karismaatilise lavastaja vanaema oli üles kasvanud haaremis ja Moshinsky ise vanaema juures. Ilmselt peitub olustiku tundmises ka võti, miks Moshinsky selle töö ette võttis.

Ooper "Röövimine Serailist" ehk "Haaremirööv" oli Mozarti eluajal tema populaarseim ooper. Koomilise ooperi kohta on siin janditamise asemel dramaturgiliselt ühtne, tõsine ja pingeline faabula. Lavastaja võrdleb Mozarti ooperi tegelasi Shakespeare'i tegelastega. Näiteks paša Osmini tegelaskuju peab ta eredaimaks kujuks ooperiloomingus üldse. Türgi valitseja arvab, et suudab endale allutada haaremisse toodud uue neiu. Tütarlaps aga räägib talle oma kodumaale jäänud armastatust - kinnitades, et pigem ta sureb, kui kuulub teisele. Armastatud noormees on aga kunstnikuks varjunult end paleesse sisse valetanud.

Autor: Kersti Inno