Õpetajad vahetusse!

Mitme koolide vahel toimib regulaarne õpilasvahetus, mille raames saavad õpilased terveks päevaks või mõneks tunniks käia mõnes teises koolis. Kahe õppeasutuse vahel tekib hea võrdlusmoment. Ka õpetajatele peaks pakkuma võimalust minna ja õpetada Tallinna või Tartu asemel näiteks Jõhvis või vastupidi.

Õpilasvahetusest võtavad tavaliselt osa kooli aktivistid, need, kes on tihti seotud kas koolilehe või õpilasesindusega. Mida annab neile päevake kogemust teises koolis? Ehk on kodukoolis probleeme, mida teises koolis on suudetud suurepäraselt lahendada. Võrdlusmoment tekib ka üleüldise atmosfääri ja suhtes. Huvitav on näha, kuidas suhtutakse mujal koolitöösse, näha õpetajate erinevat taset.

Miks siis mitte korraldada õpetajavahetust? Selge see, et üritus ei saa olla kohustuslik, aga võimalust tuleks pakkuda. Pärnu kooli matemaatikaõpetaja saaks minna näiteks nädalaks õpetama Hiiumaa väikekooli. Muidu statsionaarselt Hiiumaal õpetav pedagoog võiks aga proovida kätt Pärnu lastega. Huvitav oleks nii õpilastel kui ka kõnealustel õpetajatel. Positiivse küljena võib mainida uute kogemuste saamist, keskkonnavahetust ning enese proovile panekut.

Külalisõpetaja järgiks oma töös õppekava ja peaks nädala jooksul läbi võtma teema(d), mille on määranud tegelik õpetaja. Seega ei pea kartma, et vahetusnädalal tähtsad õppetöötunnid raisku läheksid. Need haakuksid täpselt õpetaja poolt määratud programmiga.

Ehk saab vahetusperioodi siduda õpetajate korraliste koolituste ja praktikumidega. Värskendatud teadmisi on õpetajatel võõras koolikeskkonnas hoopis raskem ja huvitavam proovile panna. N-ö võõrad õpilased annavad ühtlasi ka adekvaatsemat tagasisidet külalisõpetaja õpetusstiili kohta.

Palju kurdetakse stagneerunud koolisüsteemi ja vanades raamides õpetajate üle. Seda viga annab parandada. Iga töö peab olema huvitav, pidev väljakutse. Õpetajavahetuse programm annaks pedagoogidele võimaluse tõestada end teistsuguste õpilaste keskel, teistsuguses koolikeskkonnas.

Autor: Ellen Murula