Endla teatris täna esietenduv noortelugu sobib vaatamiseks kõigile neile, kes noorte elust ja mõttemaailmast rohkem teada tahavad.
"Mina olen küll neist tüki tegemise käigus rohkem teada saanud," lausub lavastaja Enn Keerd, kes ei näe põhjust etendust vaid noortele soovitada.
"Mul on jäänud mulje, et kõik arusaamatused põlvkondade vahel põhinevad informatsioonipuudusel ning sellel, et me ei tea teise tunnetest, tajudest ja probleemidest suurt midagi," leiab Keerd ning arvab, et "Päikesetõus Volli juures" peaks noore inimese salamaailma avada aitama.
Näitemängu peategelasteks on noormees ja neiu, kes on kusagil Riia baaris kokku saanud ning kes asuvad teele kellegi müstilise Volli juurde, kes olevat poisi vaimne õpetaja.
Teel olles noored räägivad palju, filosofeerivad ja vaidlevad. Mõttevahetused toovad esile noorte kõige segasemad probleemid, samuti veendumuse, et mõlemad asjaosalised on oma eluga puntras.
"Konkreetselt määratletud süžeed, mis lahendusega kulmineeruks, polegi," sedastab Keerd, "Lugu algab kusagilt, lõppeb kusagil ning etenduse lõpuks muutub olukord veel segasemaks, kui see alguses oli."
Etendus on originaalis kirjutatud kahe professionaalse näitleja jaoks, Endla versioonis on tekst jagatud kümne osatäitja vahel, kes paarikaupa üksteist välja vahetavad. Igal näitlejal on mänguvõimalus ja tõehetk. Süžee jookseb mööda kahest liini ning uued kehastajad veavad sama ahelat edasi.
Noored kulgevad nii mööda hingemaastikke kui ka konkreetset teed pidi. Rännak on ette võetud selleks, et millestki lahti saada ja midagi selgeks saada. Päriselt see ei õnnestu, ent publik õpib etenduse käigus nii mõndagi noorte mõtete ja tunnete kohta. Slängilik ning kohati ropp keelekasutus aitab tõetruu pildi loomisele kaasa.