"Tuumajaam on järgmiste valimiste teema," ütles reedel teel Tallinnast Tartu Emajõe alajaama avamisele Äripäevale intervjuu andnud Liive.
Möödunud nädalal teatas Leedu, et on sõlminud lepingu Poolaga, mispeale Läti ja Eesti protestisid. Mis toimub?
Nimetagem seda Leedu fenomeniks. Praegu valmistatakse seal ette seadust, mis lubaks rajada välisosalusega tuumajaama, ja käib sisepoliitiline diskussioon. Eestit ja Lätit ärritab, et räägitakse rohkem, kui on paberil. Küsimus ei ole Poola kaasamises, millega oleme põhimõtteliselt nõus, vaid selles, kuidas Leedu käitub. Praegu on kokku lepitud, et on kolm võrdset partnerit - Läti, Leedu ja Eesti - ning Poolaga räägitakse läbi.
Mis tingimustel võidakse projektist taganeda?
See ei ole välistatud. Nagu pole tehtud ka lõplikku investeerimisotsust. Enne kui kõik tingimused ja maksumus pole täpselt teada, ei otsustata. Pooldan lahtiste uste poliitikat. Sulgeda ja lõpetada on alati võimalik.
Mis on tuumajaama investeerimise eesmärk?
Eesti tootmisvõimused vähenevad ja nõudlus suureneb. Seda vahet tuleb kuidagi kompenseerida. Tuumajaam on üks võimalus. Seejuures mitmekesistame Eesti Energia tootmisvõimalusi. Kõiki mune ühes korvis hoida ei ole mõistlik.
Kust saab Eesti tulevikus elektrit?
10-15 aasta pärast võiks tuumajaamast tulla üks neljandik, maksimaalselt kolmandik elektrist. Viiendik taastuvenergiat. Pool elektrist tuleb endiselt põlevkivist.
On väidetud, et Eesti hoopis suurendab oma sõltuvust Venemaast, kuna suur osa toormest tuleb sealt ja ka jäätmeid ladustatakse enamjaolt just sinna.
Ma ei usu. Suurim uraanitootja on Austraalia. Toorainet on veel paljudel riikidel. Sama lugu on tuumajäätmetega - ka praegu ei viida Leedus jäätmeid Venemaale, vaid ladustatakse ajutiselt kohapeal.
Kas Eesti Energia võib muutuda n-ö vahendusfirmaks, kes ise elektrit ei tooda, vaid ostab selle tuumajaamast või tuulepargist?
Seda hirmu ei ole. Tegeleme küll ostu ja müügiga, kuid strateegiliselt näeme ennast ikkagi tootjana. See on meie põhiäri.
Kuidas kommenteerite kära salastatud teostatavusuuringu ümber?
Kindlasti oli see seotud ka valimistega. Uuring on huvilistele täies mahus kättesaadav. Me lihtsalt ei avalikustanud 1500 lehekülge tehnilist keelt täis teksti internetis. Kui me oleksime seda teinud, oleks meid sama hästi võinud süüdistada hämamises.
Kas roheliste kaasamine valitsusse võiks tuumaprojekti seisata?
Raske öelda. Ei ole hirmu nende ees. Usun, et olukord ei ole nii äärmuslik, nagu seda on esitatud - tuumaenergia versus tuul.
Kuidas kommenteerite väidet, et Eesti Energia huvid ei ühti riigi huvidega?
Ma ei näe, et Eesti Energial on huvide konflikt riigiga. Kui meil läheb kehvasti, läheb ka riigil halvasti.