Tuumajaamani kulub aastaid

"Tuumajaam on järgmiste valimiste teema," ütles reedel teel Tallinnast Tartu Emajõe alajaama avamisele Äripäevale intervjuu andnud Liive.

Möödunud nädalal teatas Leedu, et on sõlminud lepingu Poolaga, mispeale Läti ja Eesti protestisid. Mis toimub?

Nimetagem seda Leedu fenomeniks. Praegu valmistatakse seal ette seadust, mis lubaks rajada välisosalusega tuumajaama, ja käib sisepoliitiline diskussioon. Eestit ja Lätit ärritab, et räägitakse rohkem, kui on paberil. Küsimus ei ole Poola kaasamises, millega oleme põhimõtteliselt nõus, vaid selles, kuidas Leedu käitub. Praegu on kokku lepitud, et on kolm võrdset partnerit - Läti, Leedu ja Eesti - ning Poolaga räägitakse läbi.

Kas Eesti Energia võib muutuda n-ö vahendusfirmaks, kes ise elektrit ei tooda, vaid ostab selle tuumajaamast või tuulepargist?

Seda hirmu ei ole. Tegeleme küll ostu ja müügiga, kuid strateegiliselt näeme ennast ikkagi tootjana. See on meie põhiäri.

Kuidas kommenteerite kära salastatud teostatavusuuringu ümber?

Kindlasti oli see seotud ka valimistega. Uuring on huvilistele täies mahus kättesaadav. Me lihtsalt ei avalikustanud 1500 lehekülge tehnilist keelt täis teksti internetis. Kui me oleksime seda teinud, oleks meid sama hästi võinud süüdistada hämamises.

Kas roheliste kaasamine valitsusse võiks tuumaprojekti seisata?

Raske öelda. Ei ole hirmu nende ees. Usun, et olukord ei ole nii äärmuslik, nagu seda on esitatud - tuumaenergia versus tuul.

Kuidas kommenteerite väidet, et Eesti Energia huvid ei ühti riigi huvidega?

Ma ei näe, et Eesti Energial on huvide konflikt riigiga. Kui meil läheb kehvasti, läheb ka riigil halvasti.