Punase tellise ja Kondase maasikate linn

Nende hoonete nimistusse võib kanda Liivimaa Maagümnaasiumi hoone (1875), villa Gableri (1909), Grand hotelli (1910), villa Engelhardti (u 1907), villa Blumbergi (1912), villa Dolli (1908-1910), linna veetorni (1911) ja palju teisi avastamis- ning vaatamisväärseid hooneid.

Saare ütlust mööda jääb järgmine aktiivsem ehitusperiood ajavahemikku 1920-1940. "Siin ei saa mööda minna kauaaegse Viljandi linnapea August Maramaa püüdlustest kujundada Viljandist kaunis puhkelinn," räägib ta. "Linna kerkisid siis Karl Burmani projekti järgi ehitatud Eesti panga Viljandi osakonna hoone (1926-27), 1931. aastal ehitati põhjalikult ümber Viljandi raekoda, 1935 kerkis kesklinna Esimene Viljandi Esinduslokaal ehk EVE maja jne."

Sellest ajast on pärit ka paljudele linna külalistele ja lossimägedes jalutajatele tuttav üle vallikraavi ulatuv rippsild, mille aastal 1930 kinkis linnale mõisahärra Karl von Mensenkampf.

Nõukogude võim tõi järjest kasvavale linnale uudsed korrusmajade rajoonid Paalalinnas ja Männimäel, hiiglasliku maakonnahaigla hoone ja aastaid ringteeäärset vaadet risustanud leivatehase korpused, mis Saare sõnul on nüüdseks õnneks lammutatud.

Ühe huvitava näitena toob Saar tollest ajajärgust esile arhitektide Allan Murdmaa, Ülo Stööri ja Ain Õuna kavandatud ridaelamud Peetrimõisa elurajoonis.

"Siiski võime rõõmu tunda sellest, et toona ehitati valmis ka Baltimaade suurim ja moodsaim teatrihoone," tõdeb Viljandi abilinnapea Rein Triisa. "Tänapäeval oleks sellise suurusega ettevõtmine käinud linnale kindlasti üle jõu."

Lähiaja suurimad kavad ongi Triisa sõnul seotud järgmisel aastal valmiva Kirsimäe aida ümberehitusega pärimusmuusika keskuseks ning kesklinna lasteaia ehitusega. "Eks neid põnevaid mõtteid, mida kõike linnas arendada ja muuta annaks, ole rohkemgi, üheks ideeks on kindlasti katusealuse pinnaga suurema laululava ehitamine, kus oleks võimalik üritusi läbi viia hoolimata ilmast kevadest sügiseni," lisab ta.

Möödunud aastal korraldas linn üldplaneeringu ideekonkursi uuele elurajoonile linna lõunaosas. Asukohast tulenevalt on uue linnaosa nimi Järveotsa. Saare sõnul peaks enamuses eramutest ja vähemal määral korruselamutest koosnev elupiirkond pakkuma uue kodu rajamise võimalust ligi tuhandele linnakodanikule.