• OMX Baltic−0,4%298,34
  • OMX Riga−0,14%864,49
  • OMX Tallinn0,06%1 961,18
  • OMX Vilnius−0,26%1 167,72
  • S&P 5000,58%5 560,83
  • DOW 300,75%40 527,62
  • Nasdaq 0,55%17 461,32
  • FTSE 1000,55%8 463,46
  • Nikkei 2250,22%35 917,24
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,43
  • OMX Baltic−0,4%298,34
  • OMX Riga−0,14%864,49
  • OMX Tallinn0,06%1 961,18
  • OMX Vilnius−0,26%1 167,72
  • S&P 5000,58%5 560,83
  • DOW 300,75%40 527,62
  • Nasdaq 0,55%17 461,32
  • FTSE 1000,55%8 463,46
  • Nikkei 2250,22%35 917,24
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,43
  • 02.04.07, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Punase tellise ja Kondase maasikate linn

Ilmselt oli asupaik see, mis kunagi õhutas sakslasi rajama oma kantsi just Viljandi ürgoru kõrgele kaldaservale. Ja kus juba kindlus, eks seal oli tarvis ka käsitöölisi ja kaupmehi, kes siia hooneid ehitasid ja kasvavale linnale näo kujundasid.
Eks see kindlus oli ka parasjagu nuhtluseks, sest võitlustes õiguste eest selles peremeest mängida, põletati ka linnakodanike eluasemed korduvalt maha.
Hoogsamast ehitustööst Viljandis võib arhitektuuri- ja planeerimisameti juhataja Leelo Saare sõnul rääkida ikkagi alates 19. sajandi teisest poolest. "Palju huvitavaid ja kauneid hooneid kerkis siia aga eelmise sajandivahetuse paiku," lisab ta.
Nende hoonete nimistusse võib kanda Liivimaa Maagümnaasiumi hoone (1875), villa Gableri (1909), Grand hotelli (1910), villa Engelhardti (u 1907), villa Blumbergi (1912), villa Dolli (1908-1910), linna veetorni (1911) ja palju teisi avastamis- ning vaatamisväärseid hooneid.
Saare ütlust mööda jääb järgmine aktiivsem ehitusperiood ajavahemikku 1920-1940. "Siin ei saa mööda minna kauaaegse Viljandi linnapea August Maramaa püüdlustest kujundada Viljandist kaunis puhkelinn," räägib ta. "Linna kerkisid siis Karl Burmani projekti järgi ehitatud Eesti panga Viljandi osakonna hoone (1926-27), 1931. aastal ehitati põhjalikult ümber Viljandi raekoda, 1935 kerkis kesklinna Esimene Viljandi Esinduslokaal ehk EVE maja jne."
Sellest ajast on pärit ka paljudele linna külalistele ja lossimägedes jalutajatele tuttav üle vallikraavi ulatuv rippsild, mille aastal 1930 kinkis linnale mõisahärra Karl von Mensenkampf.
Nõukogude võim tõi järjest kasvavale linnale uudsed korrusmajade rajoonid Paalalinnas ja Männimäel, hiiglasliku maakonnahaigla hoone ja aastaid ringteeäärset vaadet risustanud leivatehase korpused, mis Saare sõnul on nüüdseks õnneks lammutatud.
Ühe huvitava näitena toob Saar tollest ajajärgust esile arhitektide Allan Murdmaa, Ülo Stööri ja Ain Õuna kavandatud ridaelamud Peetrimõisa elurajoonis.
"Siiski võime rõõmu tunda sellest, et toona ehitati valmis ka Baltimaade suurim ja moodsaim teatrihoone," tõdeb Viljandi abilinnapea Rein Triisa. "Tänapäeval oleks sellise suurusega ettevõtmine käinud linnale kindlasti üle jõu."
Lähiaja suurimad kavad ongi Triisa sõnul seotud järgmisel aastal valmiva Kirsimäe aida ümberehitusega pärimusmuusika keskuseks ning kesklinna lasteaia ehitusega. "Eks neid põnevaid mõtteid, mida kõike linnas arendada ja muuta annaks, ole rohkemgi, üheks ideeks on kindlasti katusealuse pinnaga suurema laululava ehitamine, kus oleks võimalik üritusi läbi viia hoolimata ilmast kevadest sügiseni," lisab ta.
Möödunud aastal korraldas linn üldplaneeringu ideekonkursi uuele elurajoonile linna lõunaosas. Asukohast tulenevalt on uue linnaosa nimi Järveotsa. Saare sõnul peaks enamuses eramutest ja vähemal määral korruselamutest koosnev elupiirkond pakkuma uue kodu rajamise võimalust ligi tuhandele linnakodanikule.
"Eks samuti ootab korrastamist Viljandi ajalooline süda - vanalinn. Kuigi siin on esimesed tulemused näha, on palju tööd veel teha," arvab Saar ning usub, et Maramaa mõte Viljandist kui ühest kaunist elamis- ja puhkekohast pole mitte veel kadunud, sest juba aastaid korraldab ja toetab linn neid mõtteid konkurssidega, innustades hoonete värvimist, valgustuslahendusi ning lillede kasutust. Seda enam, et on ju Viljandi vapililleks valge roos.
Mitmel pool Viljandis võib näha hiigelsuuri maasikaid, kõige suurem neist vanas pastoraadis tegutseva Kondase keskuse ees.
Paul Kondas (1900-1985) oli Eesti tuntuim naivist, kelle paljud tööd on keskuses ka eksponeeritud. Keskusest maasikatele selgitust pärides selgub, et idee pärineb ühelt Paul Kondase maalilt millel nimeks "Maasikasööjad".
August Maramaa oli Viljandi linnapea 1919-1921 ja 1927-1939 ning linnavolinik 1921-1927.
Tema eluunistus oli teha Viljandist vaba rahva vääriline musterlinn, kus tuksub jõukas äri- ja tootmistegevus, kus on moodsate hoonetega linnasüda ja inimsõbralikud aedlinnaalad, palju parke, platse, puiesteid, mälestussambaid, muuseum, teater jt kultuuriasutused, heas korras ajaloomälestised, spordiväljakud ja supelrannad.
Maramaa rakendas linna heaoluks oma arenenud ilumeele ja väga teadliku arhitektuurihuvi.
Tulevikunägemuses heiastus Maramaale idülliline sisemaakuurort, mis tõmbab ligi puhkajaid ja turiste.
Viljandi asukoht järve kaldal ja orgude servades pakub ehitajatele ja arendajatele põnevaid väljakutseid. Seda enam, et juba väljakujunenud elurajoonide kõrval jagub piisavalt kasutamata maad, et ka uusi eramuid ja kortermaju ehitada.
Selle sajandi esimene terviklik eramurajoon asub kunagi linnarahvale puhkealaks kujundatud Uueveski tiikide ja neid läbiva oja kõrgel nõlval ning kannab Kullamäe nime. Vaade alla orule on seda ilmselt väärt.
Kullamäe arendust vedanud ja ka ise sinna kerkinud tosinas majas kodu leidnud Jüri Lunt ja Kuldar Ilus räägivad, et eesmärgiks oli ühtse ja keskkonda sulanduva hoonestuse püstitamine.
"Tegemist on puitkarkassmajadega, mis oma arhitektuurilt ja materjalidelt sobituvad üksteisega," lisab Lunt.
Vaadates pealinna ümber toimuvat, pole raske arvata, et kui Kullamäele oleks vaid krundid müüdud, oleks ilmselt ka siia kerkinud kivi-, palk- ja kataloogimajad läbisegi. Praegu siit aga edasi teed ei vii ja naabruses asub linnale kuuluv sotsiaalmaa, mida alles proovitakse elamumaaks ümber vormistada. Nii et üks kena ja rahulik elukoht on see Kullamäe.
Viljandi järve kaldale, kunagise restorani Vikerkaar lähedusse kerkib tänavu 13 eriilmelist eramut.
"Kui oleksime tahtnud sellelt projektilt pelgalt kasu lõigata, oleks olnud mõttekas siia moodulmajad püstitada. Küsimus on aga selles, kas looduskaunisse kohta kerkiv tüüpmajade kogum oleks sealsetele elanikele ka ihaldusväärne elukeskkond," arutleb üks arenduse eestvedajatest Raul Alliksaar Leola kinnisvarabüroost.
"Projektid valmisid arhitektuuribüroos Palm-E ja kujutavad endast 200-300ruutmeetrise üldpinnaga funkstiilis eramuid, kus materjalidest domineerivad klaas ja betoon. Esimesed hoonekarbid peaksid valmima selle aasta lõpuks," lisab Alliksaar.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele