• OMX Baltic0,57%301,39
  • OMX Riga0,52%868,04
  • OMX Tallinn0,34%1 961,49
  • OMX Vilnius0,56%1 172,25
  • S&P 500−0,06%5 481,52
  • DOW 30−0,52%39 886,88
  • Nasdaq 0,32%17 220,47
  • FTSE 1000,04%8 411,16
  • Nikkei 2251,9%35 705,74
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%94,11
  • OMX Baltic0,57%301,39
  • OMX Riga0,52%868,04
  • OMX Tallinn0,34%1 961,49
  • OMX Vilnius0,56%1 172,25
  • S&P 500−0,06%5 481,52
  • DOW 30−0,52%39 886,88
  • Nasdaq 0,32%17 220,47
  • FTSE 1000,04%8 411,16
  • Nikkei 2251,9%35 705,74
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%94,11
  • 09.04.07, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

117,4 miljonit tuulele ja luulele

Riigikokku pääsenud erakonnad kulutasid valimiskampaaniale poole rohkem kui neli aastat tagasi, kokku 117,4 miljonit krooni.
Äripäev teeb ettepaneku: lõpetame erakondade rahastamise riigieelarvest.
See on siiani täitnud peamiselt üht ülesannet - aidanud suurtel erakondadel veel suuremaks saada ning ülal pidada nende järjest paisuvat bürokraatiaaparaati. Samuti kergitanud valimiskampaania kulutusi. Lõpetades riigipoolse toetamise, saavad kõik erakonnad, sh uustulnukad, võrdsema lähtepositsiooni valimiskampaaniaks.
Praegu saavad erakonnad toetust eelarvest, sõltuvalt kohtade arvust Riigikogus. Riigipoolne rahastamine ei aidanud muuta parteide rahaasju selgemaks. Õiguskantsler Allar Jõks on korduvalt kutsunud Riigikogu üles muutma erakondade rahastamist läbipaistvaks. Poliitikud on sellega aastaid vastumeelselt tegelenud. Üks oluline muudatus siiski on - erakondi võivad juriidiliste isikute asemel toetada vaid eraisikud.
Maksumaksjate poolelt vaadatuna oleks see otsus ka õiglane. Praegu toetame me kõik riigieelarve kaudu erakondi. See peaks aga olema inimese vaba valik. Tahan - toetan, ei taha - ei toeta. Enamikule valijaist on see 117 miljonit tuulde visatud raha. Luulelised lubadused ja klantspildid pole asisele eestlasele sentigi väärt. Veel vähem tahab ta telerist-raadiost söögi alla ja peale poliitreklaame näha-kuulda või leida neid paberil tema postkasti uputamas.
Poliitilise kultuuri paranemisele pole järjest suuremad eelarvesummad samuti kaasa aidanud. Rahvaasemike ebaeetiline sekeldamine kuluhüvitistega on juba traditsiooniline nähtus.
Ei ole rahapuudus takistanud ka poliitiliste liikumiste teket ja arengut, nagu kiputakse väitma. Ei saanud riigilt tuge neli aastat tagasi parlamenti valitud Res Publica ega nüüd Riigikokku pääsenud Eestimaa Rohelised.
Parteidel on suuri eraisikutest toetajaid - Oliver Kruuda, Arti Arakas, Urmas Sõõrumaa jpt. Eraisikud võiks ka edaspidi poliitikuid spondeerida. Liikmemaksud on teine rahaallikas. Neist piisab. Ainult raha liikumine peab olema aruannetes sendi pealt kirjas, nagu seaduski kohustab - et vältida korruptsioonivõimalusi.
Riigieelarvest erakondadele toetuste maksmine aitab ka tulevikus vältida propagandauputust ja raha tuulde loopimist. Kuna üks rahaallikas kaob, peavad erakonnad end säästlikumalt majandama ja valimiseelarved võivad minna väiksemaks. Seda enam, kui vähemaga saab rohkem - rahvaliitlased ja rohelised said mõlemad kuus kohta Riigikogus, aga esimesed kulutasid selleks 13,4 miljonit ja teised ainult 2,5.
Autor: ÄP

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele