Keerame ametnike rahakraanid kinni

Äripäeval on hea meel, et ükskord ometi on riik hakanud kinni keerama kõverale teele kippuvate ametnike ja nende sõpruskondade rahakraane - 1. aprillist kehtib looduskaitseseaduse muudatus, mis ei luba enam vahetada krunte, mille on omanik ostnud, teades, et tegemist on loodukaitse all oleva maaga.

Sellist sätet oleks hädasti vaja olnud juba ajal, mil riik hakkas õigusjärgsetele omanikele nõukogude ajal riigistatud maid tagastama, aga parem hilja kui mitte kunagi. Vähemalt edaspidi ei saa kasutada äriskeemi, et soetad odavalt looduskaitse all oleva maa, nt Pirita jõe ürgorus, ja vahetad selle magusa kinnistu vastu Tallinna kesklinnas. Ja kui ostad, pead ka tunnustama ka detailplaneeringus kirjapandut ning piiranguid, mis on kehtestatud looduskaitse all oleva maa kasutamisele.

Üks aga jääb ikka õhku - senised sahkerdajad saavad oma tõenäoliselt oma tehingud lõpule viia, sest seadusemuudatusele ei antud tagasiulatuvat jõudu.

Tänane Äripäev toob lugejate ette maadevahetuse jätkuloo, millest selgub, et sügisese maadevahetuse skandaali kaaspeategelased - ärimehed Tullio Liblik ja Einar Vettus - ajasid äri edasi viimse hetkeni (1. aprillil kukkus kell) vaatamata vahepeal pogris istumisele ja kapos ülekuulamistel käimisele.

Toimetusel pole mingit kahtlust, need inimesed teadsid täpselt, mida nad tegid - see ei olnud teps mitte armastus looduse vastu, mis ajas neid kaitsealuseid maid soetama. Eesmärk oli silmatorkav: need maad olid vahendiks suurema tüki haukamiseks eestlaste ühisest varandusest - riigi omandis olnud kruntidest Tallinnas, muus linnas või arenevas piirkonnas linnade ümber. Seda, et riigil on terve hulk nn vabu krunte nii pealinnas kui ka mujal Eestis, teadsid peamiselt keskkonnaministeeriumi ja maa-ameti töötajad. Avalikke enampakkumisi ei korraldatud. Vabad krundid olid reserviks uutele tehingutele. Ehk tegemist oli otseses mõttes siseinfo kasutamisega.

Toimetus ei usu, et kõik sahkerdajad on teada, tõenäoliselt on juhtumitest avalikkuse ette jõudnud vaid mäetipp.

Lubades nihverdajatel oma tehingud kõigele vaatamata lõpule viia, tunnistame, et asjaga on lihtsalt jälle JOKK, et Eestis võibki rikkaks saada ebaausal teel - vahetuskaup võimaldas sahkerdajail teenida tohutut vaheltkasu ja seda kõigi eestlaste arvel. Korruptiivsed sidemed on tõestatavad, uurijail tuleb rohkem pingutada.

Riigi silmnähtavalt ripakil maad - vabade elamukruntide arv ulatub Äripäeva andmeil üle 70 - tuleb kiiremas korras enampakkumisel maha müüa või anda üle omavalitsustele. Et nõrga iseloomuga ametnikke mitte eksitada, keerame rahakraanid päris kinni.

Autor: ÄP