Hapnikurikkas vees elab kiiresti kasvav kala

Maailma suurimad kalakasvatajad on hiinlased, Euroopa kalakasvatusmaa number üks on Norra.

Norra juhtiva kalakasvatusspetsialisti Ove Gjenstenli sõnul on tuleviku kalakasvatuse märksõnadeks kiiresti kasvavad ning hästi sööta omastavad liigid, filee tootmine ning kala kõrge hind. Gjensten on oma kogemused saanud Norras Ålesundis asuvas AGA/Linde kalakasvatuse arenduskeskuses.

Avatud basseinis sõltub hapniku lahustuvus atmosfäärirõhust. Rõhku ja seega ka lahustunud gaasi kogust saab suurendada, pihustades hapnikku teatud sügavusel. Hapniku lahustuvuse efektiivsus suureneb umbes 10% iga vee sügavuse meetri kohta.

Hapniku lahustamisel kasutatav nn "sügav šaht" koosneb U-kujulisest torust, mis paigaldatakse veepinnast 30-60 meetri sügavusele. Vesi pumbatakse läbi toru alla, hapnik sisestatakse šahti toru alguses, mullid transporditakse koos veevooluga šahti põhja, kus need lahustuvad kasvanud rõhu tõttu.

Eluskalade transportimisel, vaktsineerimisel ja ravimisel kasutatakse difuusorsüsteemi. See koosneb veega täidetud tsisterni põhjas asuvatest mikropoorsetest torudest, mida läbides tekivad hapnikumullid. Lahustumiskiirus oleneb vee sügavusest ja mullide suurusest: mida väiksemad mullid, seda efektiivsem lahustumine. Difuusorsüsteem pole väga efektiivne madalas vees.

Esimese koonuse Eestis pani kaheksa aasta eest Võrtsjärve ääres Triton PR ASis püsti Raivo Puurits. Koonuse eelis on paigaldamis- ja kasutuslihtsus, efektiivsus (80%) ning töökindlus. Kuna koonus on ülalt kitsas ja põhjast laiem, väheneb järk-järgult vee voolu kiirus, hapnik tõuseb vastuvoolu üles ning hapnikumullid hoitakse ringluses, kus need lõpuks lahustuvad.

Vältimaks tõkestusriski saastunud vee ja mudasette hapnikuga rikastamisel, on norrakad loonud turbulentskambri süsteemi. Sellega on võimalik saavutada peaaegu täielik hapniku lahustumine.

Automaatsed hapnikuga varustamise tagavarasüsteemid lülituvad töösse eriolukordades, näiteks elektrikatkestuse ajal. Alarmsüsteem teavitab suurenenud hapnikutarbimisest või liiga madalast hapnikuga varustamise tasemest. Automaatventiil avaneb voolukatkestuse ajal, võimaldades hapnikuga rikastamist tagavarasüsteemist. Süsteem tagab, et hapnikutase oleks pidevalt eelseadistatud miinimumtasemest kõrgem.

Olulist rolli kalakasvatuses parimate tulemuste saavutamiseks mängib vee hapnikusisalduse vajalik tase. Kalade optimaalse kasvu tagamiseks peaks see olema kõrgem kui 7 mg/l.

Vee hapnikuga rikastamine sai alguse eluskalade transportimisest, kus seda kasutatakse tänini. Kuid kõige laialdasemalt kasutatakse seda piiratud veevarudega kalakasvatustes - kalade kasvatamisel basseinides.

Basseinides tekivad sageli probleemid veevarustuse ja kõrge temperatuuri tõttu, eriti suvisel soojal ajal. Kui veetemperatuur tõuseb, väheneb hapniku lahustuvus vees. Seega on vee kõrgema temperatuuri korral hapnikku vähem ning kiirenenud ainevahetuse tõttu kalade hapnikuvajadus suurem.

Lisaks kalade kiiremale kasvule on piisava hapnikusisaldusega vees väiksem tervisekahjustuste tekkimise risk. Hapnikuga rikastamine on vajalik ka vaktsineerimisel - kalad on siis stressis, mis omakorda väljendub suures hapnikutarviduses.

Norras tehtud uuringud näitavad, et kasvatamisvee hapnikuga rikastamise abil suurenenud tootmismaht on enamasti majanduslikult tasuvam kui selle saavutamine olemasolevaid kasvupindasid laiendades.

Hapniku lisamiseks pumbatakse läbi vee kas atmosfääri õhku, kohapeal generaatoriga toodetud hapnikku või kohale tarnitud puhast hapnikku. Mida suurem on hapniku protsent vette pumbatavas gaasisegus, seda suurem on vees lahustunud hapniku hulk. Võrreldes atmosfäärirõhu kasutamisega, suureneb puhta hapniku kasutamisel selle kontsentratsioon umbes viis korda. Ebapuhtas vees väheneb hapniku lahustuvus, näiteks merevesi sisaldab samadel tingimustel vähem hapnikku kui magevesi.