Börsifirma, see olen mina

Juhi maine mõju börsifirma aktsiale ei tasu alahinnata. Mullune Weber Shandwicki uuring, mille käigus küsitleti ligi 1000 äriliidrit üle maailma, jõudis tulemusele, et koguni 63% firma turuväärtusest on kinni maines. Ning tegevjuhi isiklikku "panust" aktsia hinnas hindab Äripäevale intervjuu andnud Yale'i Ülikooli professor Jeffrey Sonnenfeld koguni 10-15% peale.

Seega võib ka juhi lahkumine tähendada aktsiale hävingut, või, vastupidi, anda sellele kauaoodatud tõuke. Kui aasta alguses lahkus arvutitootja Dell tegevjuhi kohalt Kevin Rollins, reageeris turg pea viivitamatult aktsia 4% suuruse tõusuga.

Rollinsiga poldud arusaadavalt rahul: Hewlett-Packard oli saanud USA turul suurimaks personaalarvutite tootjaks, 2005. aastal langes Delli aktsia 29% ning 2006. aastal 16%. Kui aga Rollins vahetas ise 2004. aastal välja ettevõtte asutaja Michael Delli (kes nüüd taas firmat juhib), jäi aktsia hind muutumatuks. Seevastu ravimifirma Trimeris aktsia võttis märtsis vastu uudise tegev- ja finantsjuhtide lahkumisest peale seda, kui ettevõte oli teatanud oodatust parematest aastatulemustest, samal kauplemispäeval kukkumisega ligi 30%.

Igatahes - nagu näitas New Yorgi keskpanga nelja aasta tagune uuring - tähendab juhi minek suuremat aktsia hinna kõikumist.

Jeffrey Sonnenfeld rõhutab mitusada tegevjuhti hõlmanud uuele uuringule viidates, et juhi karisma on ülitähtis.

Samas nendib ta, et aktsia hinnale avaldab juhi isiksus mõju just tema ametiaja algusperioodil.

Eesti Telekomi juht Jaan Männik nõustub, et karismaatilistel juhtidel on eeliseid. "Karisma paistab ju nii ettevõtte sees kui ka sellest väljapoole," viitab Männik.

Sonnenfeld toob hea juhi omadustena välja empaatiavõime (juht peab oskama kuulsust jagada), oskuse suhelda kõikide firmale oluliste gruppidega (kliendid, töötajad jne), kõrge moraali ja ladusa avalikkusega suhtlemise, võime inimesi tagant tõugata ning julguse. "Kõige rohkem jääb juhtidel puudu julgusest," nendib Sonnenfeld.

Sonnenfeld viitab igas ühiskonnas käivale edasi-tagasi pendlile, mis ühel ajahetkel juhte kangelaste staatusesse tõstab ning järgmisel kujutab neid põrgusaadikutena. USAs on professori sõnul kätte jõudnud firmajuhtide kritiseerimise aeg.

Ka juhtide ametiajad on lühenenud. Kui veel mõned aastad tagasi pidas tegevjuht ametis vastu keskmiselt kümme aastat, siis nüüd vaid viis, leiavad Burson-Marstelleri uuringud.